Tänasest hakkab üle Eesti kehtima tuleohtlik aeg.

Viimase nädala ajaga väga kiiresti kasvanud maastikupõlengute arv viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Päästeameti peadirektori käskkirjaga määratakse tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 20. märts 2015.

Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee.

Päästeameti tuleohutusjärelvalve osakonna juhataja Rait Puki sõnul on viimase nädala ajaga hüppeliselt kasvanud maastikutulekahjude arv suures osas olnud seotud hooletusega. "Paljudel juhtudel ongi just ulatuslikud maastikupõlengud alguse saanud hooletust lõkke tegemisest. Selle tulemusena on kahjuks tulle jäänud juba ka hooned ja muu inimeste isiklik vara, mille hulgas on ka üks hoovis seisnud laev," avaldas Rait Pukk muret.

Avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti võib uurida kohalikust omavalitsusest. Lõkke tegemisel nii metsas, maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei tohi jätta kunagi järelevalveta, vaid tuleb lasta lõpuni põleda, kustutada veega või summutada näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Tuletame meelde, et igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud ja karistatav.

Sel aastal on päästjad kustutanud juba 326 metsa- ja maastikutulekahju.

Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

Päästeameti peadirektori käskkirja tekst on leitav siit.

Liina Reinsaar
Päästeameti kommunikatsiooniosakonna ekspert
E-mail liina.reinsaar@rescue.ee
Lauatelefon 628 2085
Mobiil 517 7601
www.facebook.com/paasteamet

 

 


Kuidas tuleohutult kevadisi aiatöid teha?

Päästeameti pressiteade.

Kätte on jõudnud kevad ja paljud inimesed alustavad suurkoristuse ja aiatöödega. Aiatöödel koguneb oksi, vanu puulehti ja kokkuriisutud muru, mis tavapäraselt lõkkes ära põletatakse.

Siinkohal tuletame meelde olulised asjad, et ei tekiks tulekahju, pahandust naabritega ega arusaamatusi päästeameti inspektoriga.

Viimase paari aasta kevadine trend on, et pahatahtlikku kulu põletamist jääb järjest vähemaks. Kuid päris ilma kulupõlenguteta me siiski ei saa, sest eksitakse lõkketegemise reeglite vastu.

Enne lõkke tegemist veendu selle ohutus kauguses lähimate hoonete ja metsani. Ohutu vahemaa hooneteni on minimaalselt 15 meetrit ja metsani 20 meetrit. Siinkohal tuleb üle rõhutada, et tegemist on minimaalse kaugusega, see võib alati suurem olla. Lõkkeaseme ümbrus tuleb puhastada kuluheinast. Kõige kindlam on, kui lõkke alus ümbritsetakse kivide või muldvalliga, et tuli mööda kuiva taimestikku edasi ei leviks. Kindlasti jälgi ka tuule suunda ja kiirust. Lõket tohib teha, kui tuule kiirus on alla 5,4 meetri sekundis ja suund ei ole hoonetele. Samuti austage oma naabreid. Kui ikka tuule suund on otse naabri majale või hoovi, siis tasub lõkke tegemine edasi lükata ja oodata soodsamat ilma. Lõkke juures peab alati valmis olema ämber veega, survestatud aiakastmise voolik või tulekustuti ning lõket ei tohi jätta järelevalveta. Kui lõketegemine lõpetatakse, tuleb põlemisjäägid üle valada veega või katta pinnasega. Selliselt tehes võime kindlad olla, et juhuslik tuuleiil ei puhu sädemeid lendu ja tuli ei paisu iseseisvalt suureks.

Veel tuletaks meelde, et kulu ei tohi mitte mingil juhul põletada ja see keeld kehtib aastaringselt. Kulu vastu saab kõige paremini võidelda sügisese niitmisega. Selliselt ei teki kevadeks tuleohtlikku kuluheina. Vähest hulka kuluheina on võimalik kokku riisuda ja alles siis lõkkes põletada. Oma kodu ümbruse kuluheinast puhtana hoidmine tõstab oluliselt ka teie enda kodu tuleohutust. Kui naabri lõkkest säde teie maale juhtub lendama, ei ohusta see Teie majapidamist, kuna tule levikuks vajalikku vana kuluheina ei ole.

Kui neist paarist olulisest, kuid vajalikust reeglist kinni pidada, on kevadtööde tegemine ohutu ja väga palju tuleõnnetusi jääb ära. Samuti ei pea maksma trahviraha, mis lõkketegemise reeglite eiramise korral võib küündida kuni 1200 euroni. Vajalikku lisainfot ja nõuandeid tuleohutusest saate ka päästeala infotelefonilt 1524.

Kindlasti on peagi, nii tööpäevadel kui ka nädalavahetustel näha punaseid autosid, millega liiguvad ringi päästeameti järelevalve inspektorid.

Seda selleks, et kontrollida, kuidas lõkke tegemise reeglitest kinni peetakse.

 

Katrin Zagorski
Lääne päästekeskuse pressiesindaja
444 7827; 5326 7170
 

Valla jäätmekava eelnõu avalik väljapanek

 
Kaiu vallavalitsus korraldab Kaiu valla jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku 16. jaanuarini 2015.a.
Jäätmekava eelnõuga on võimalik tutvuda Kaiu, Kuimetsa ja Vahastu raamatukogudes, vallamajas volikogu istungite ruumis ning veebis (lae alla). 
Ettepanekuid eelnõule saab esitada avaliku väljapaneku kestel Kaiu Vallavalitsuse postiaadressil Kasvandu tee 17, Kaiu alevik, Kaiu vald , Raplamaa 79301 või e-postiga aadressil vald@kaiu.ee .
 
 
INFO: 
Karine Rajasaar 
abivallavanem
Tel: (+372) 484 5438 
     (+372) 5345 6010
karine@kaiu.ee
 

 


Päästeameti soovitused tormiks

 

Läheneva tormi tulekul soovitab Päästeamet väljas liikumist vältida ning tervist või elu ohustavatest olukordadest teavitada hädaabinumbril 112.

Ilmajaama andmetel tugevneb täna öösel lõuna poolt alates tugev tuul erakordselt kiiresti paisudes laupäeva hommikul tugevaks tormiks. Lõuna- ja edelatuul ulatub rannikul 20-25, puhanguti 30, Saaremaal ja Hiiumaal kuni 35 m/s. Sisemaal on puhanguid 15-20 m/s. Tihe sadu läheb Lääne-Eestis üle vihmaks, Kesk- ja Ida-Eestis jätkub intensiivne lume- ja lörtsisadu. Tugev torm jätkub kuni laupäeva pärastlõunani (orienteeruvalt kella 16-ni), misjärel saartest alates tuul nõrgeneb ja sadu hõreneb.

Seoses tormiohuga soovitab Päästeamet püsida siseruumides ning lükata edasi planeeritud väljasõidud. Väljas liikudes ja autoga sõites tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, kuna tormiga võib murduda puid. Valmis tuleb olla pikemateks elektrikatkestusteks. Selleks on soovitav hoida käepärast taskulamp. Kindlasti laadige täis mobiiltelefonide akud. Parkige sõidukid lagedamale väljale ning kõik õues olevad lahtised esemed viige varju alla või kinnitage.

Hädaabi saamiseks ning otsest ohtu kujutavatest purustustest teatage hädaabinumbril 112. Tormikahjudest tekkinud probleemide lahendamiseks võite pöörduda kohalike vabatahtlike päästjate poole.

Elektrikatkestustest tuleb teatada Elektrilevi rikketelefonil 1343.

Infot tormi tõttu tekkinud takistustest sõiduteedel saate maanteeinfo numbrilt 1510, samale numbrile võite teada anda ka teele langenud puudest, mis liiklust oluliselt ei takista.

Vabatahtlike päästjate kontaktid üle Eesti leiate Päästeliidu kodulehelt http://bit.ly/1yGWRZh.

*Päästeliit on Eesti vabatahtlike maa- ja merepääste vabaühenduste esindusorganisatsioon.

Lisainfo:

Liina Reinsaar
Päästeameti kommunikatsiooniosakonna ekspert
E-mail liina.reinsaar@rescue.ee
Lauatelefon 628 2085
Mobiil 517 7601


Teadaanne

Alates 1.oktoobrist 2014 teenindab Kaiu valla metsaomanikke Keskkonnaameti piirkondlik metsanduse spetsialist Leiger Metsalu.

Kontakt: leiger.metsalu@keskkonnaaamet.ee tel.51 09 733.

 

Vastuvõtt: Türil, Wiedemanni 13 kolmapäeviti, kell 9.00-12.00 ja 13.00-16.00.

Kaiu vallamajas vastuvõtt teisipäeviti kell 9.00-12.00.

 

Muudel aegadel palume vastuvõtt eelnevalt kokku leppida.

 

Paberkandjal metsateatised saata: Keskkonnaamet Wiedemanni 13, Türi 72213

Digitaalselt allkirjastatud metsateatised Leiger Metsalu       e-posti aadressil.

 


Teade (vesi ja kanalisatsioon)

Kehtna Elamu OÜ läbis edukalt riigihanke pakkumise "Vee- ja kanalisatsiooni kontsessiooni andmine Kaiu valla Kaiu aleviku ja Kuimetsa küla tegevuspiirkondades" ja seoses sellega oleme määratud alates 01.07.2014 aasta Kaiu Vallavolikogu otsusega nr 25  25.juuni 2014   Kaiu aleviku ja Kuimetsa küla tegevuspiirkonna vee-ettevõtjaks. Kehtna Elamu OÜ esitas Kaiu Vallavalitsusele 18.07.2014 kooskõlastamiseks veevarustuse ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenustasu hinnad, mis  kooskõlastati  Kaiu Vallavalitsuse 21.juuli 2014 korraldusega   nr 94.

Kehtna Elamu OÜ nõukogu määras 28.juuli 2014 otsusega  veevarustuse ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenustasu hinnad Kaiu aleviku ja Kuimetsa küla tegevuspiirkondades alljärgnevalt:

Tasu võetud vee eest 1,21 €/ m3, millele lisandub käibemaks

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 1,56 €/m3, millele lisandub käibemaks

Kooskõlastatud  hinnad hakkavad kehtima alates 01.09.2014.aasta.

Käimas on hoogne lepingute ja liitumispunktide  piiritlusaktide  uuendamine/ sõlmimine. Loodame lähiajal väljastada kõigile klientidele  lepingud koos piiritlusaktiga  ja palume kinnistu omanike poolt allkirjastatud lepingud ja piiritlusaktid   tagastada kaasasoleva ümbrikuga või digiallkirjastatud kujul. Kuna lepingute vormistamine toimub  jooniste alusel, siis piiritlusaktis esinevate ebatäpsuste korral palume võtta koheselt ühendust tel 48 75 231 või 5083374.

Avariitelefon tööajal E-R  8.00-17.00  48 75231
Töövälisel ajal  54005900 või 5083374

Täpsem info Kehtna Elamu OÜ kodulehel   http://www.kehtnaelamu.ee/

Meeldivale koostööle lootes.


Ajutise komisjoni moodustamine

KAIU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

 

Kaiu 19. mai 2014 nr 69

Ajutise komisjoni moodustamine

 

Tuginedes „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse" § 49 lõikele 11, „Kaiu valla põhimääruse" punktile 37.8 ning regionaalministri 18. märtsi 2014. a käskkirjale nr 1-4/57     „Hajaasustuse programm"

  1. Moodustada vallavalitsuse ajutine komisjon valla hajaasustusega piirkondades majapidamistele veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ning autonoomsete elektrisüsteemide kättesaadavuse tagamiseks või parandamiseks.
  2. Kinnitada komisjoni koosseis:
        Erika Reinumägi – esimees,
        Aivo Sildvee,
        Kaja Heinsaar,
        Ille Viiron,
        Ülo Sild.
  3. Komisjon tugineb toetusesaajate väljaselgitamisel regionaalministri 18.03.2014. a       käskkirjale nr 1-4/57.
  4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
  5. Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest, esitades kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

 

Karine Rajasaar
maa- ja keskkonnaspetsialist
vallavanema ülesannetes
Maie Teearu
vallasekretär
 

                                            
                                    
                                          


Tee lõket nii, et see tervist ei rikuks!

Nii aeda koristades kui matkates, tuleb olla tähelepanelik, et lõkkesse ei satuks midagi muud peale immutamata ja värvimata puidu ja paberi. Sobimatu lõkkematerjal paiskab põlemisel õhku hulgaliselt ohtlikke aineid, mis rikuvad nii inimeste tervist kui ka keskkonda. Loe prügi lõkkes põletamise ohtudest ja alternatiividest lähemalt KIKi toel valminud veebilehelt www.lõke.ee .

Keskkonnainspektsioon puutub jäätmete põletamise probleemiga üsna sageli kokku. Inimeste seas levib iganenud arusaam, et jäätmeid võib põletada. Ilmselt aastakümneid tagasi võiski, sest jäätmed olid siis hoopis teistsugused. Veel mõnikümmend aastat tagasi pakiti näiteks vorst paberisse, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Plastpakendeid on meie igapäevases prügis ohtralt.

Taolised juhtumid sagenevad just kevadel ja suvel, kui võetakse ette suurpuhastused majas, kõrvalhoonetes või aias. Äraviskamisele lähevad vanad mööbliesemed, riided, jalanõud, rehvid, ehitusjäätmed, värvipurgid ja muu kasutuks muutunud kraam. Leitakse, et kõige lihtsam on kogunenud risu ja rämps lõkkesse visata. Tihtipeale annavad suitsevatest ja tossavatest lõketest teada häiritud naabrid või lihtsalt möödasõitjad.

Mõnikord kasutatakse lõkkes põletamist ka kulude vähendamise viisina. Majapidamisse tellitakse kõige väiksem prügikonteiner või väidetakse, et majapidamist üldse ei kasutata. Tekkinud jäätmed, mis prügikasti ära ei mahu või mida kuskile panna ei ole, põletatakse lõkkes. Selline käitumine on vale.

Tihtilugu põletatakse jäätmeid lõkkes või koduahjus. Suures koguses seguplastide põletamine, seda just madalal temperatuuril, nagu lõkkes, seab ohtu sinu ja su naabrite tervise. Plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku lausa mürgikokteil, mis sisaldab tervist kahjustavaid ühendeid.

Põlemisest tekkivad ühendid tõusevad õhku ning langevad taas maapinnale. Seda hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui loomad. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Koduaias prügi põletades katame ohtlike ainetega sealhulgas maasikad ning õunad, mida me kõik aiast korjatuna süüa armastame.

Seega – lõkkesse sobimatute jäätmete lõkkes põletamise korral on tegemist otsese looduse ja inimeste mürgitamisega.

Sobimatute jäätmete lõkkes põletamisel tekkivate ühendite võimalikud mõjud tervisele:

  • polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (PAH) - vähk
  • dioksiinid ja furaanid - immuun- ja hormoonsüsteemi häired, vähk
  • benseen - leukeemia
  • formaldehüüd - silmade, nina ja kurgu ärritaja, hingamisvaegused, nahalööve, vähk
  • peened osakesed - hingamishäired, kardiovaskulaarsed häired, südameinfarkt
  • polüaromaatsed süsivesinikud - vähk
  • vesinikkloriid - söövitava toimega silmadele, nahale ja limaskestadele, hingamisteede ärritus ja krooniline bronhiit
  • vesiniktsüaniid - närvi-, hingamisteede-, kardivaskulaarne- ja kilpnäärmehäired
  • süsinikmonoksiid - vähendab hapniku transporti veres

Tuhk võib sisaldada järgmisi raskmetalle:

  • kaadmium - kopsu- ja maksakahjustused
  • arseen - seedetrakti probleemid, aneemia, neeru- ja maksahaigused, vähk
  • elavhõbe - närvisüsteemi ja neerukahjustused
  • kroom - hingamisteede kahjustused, vähk

Mida jäätmetega teha?

Sordi jäätmeid juba tekkekohal ehk kodus, töökohas ning kasuta jäätmete taaskasutussüsteeme (jäätmejaamad, jäätmekogumispunktid), isegi kui need ei asu päris koduukse kõrval. Kui kogumispunkt on pisut kaugemal, siis ühenda see käik mõne teise asjatoimetusega lähikonnas.

Küsi rohkem lisa kohalikust omavalitsusest – kus täpselt asuvad jäätmete kogumispunktid ning millistel tingimustel neid saab sinna ära anda. Ära põleta jäätmeid.

  • Ära viska jäätmeid teepervele või metsa alla.
  • Ära sokuta neid kellegi teise konteinerisse.
  • Igaüks saab jäätmete ohutu käitlemisega hakkama!

Uuri keskkonnaportaalist Bioneer, kuidas jäätmeid sortida: http://www.bioneer.ee/sortimine

Kui näed, et prügi põletatakse, anna sellest teada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313. Valvetelefon 1313 töötab üleriigiliselt ja ööpäevaringselt ning numbrit saab valida nii mobiililt kui ka lauatelefonilt. Maksimaalne trahvisumma eraisikule prügi lõkkes põletamise eest on 300 trahviühikut, mis 2014. aasta mai seisuga tähendab kuni 1200 eurost trahvi.

Vaata prügi põletamise ohtudest rääkivaid Vanamehe multikaid

https://www.youtube.com/watch?v=tOMafpxC0gU
https://www.youtube.com/watch?v=p6k2etdD4iQ

Näita lastele harivat Jänkujussi multikat

https://www.youtube.com/watch?v=EvBw56Fp2m4

Otsusta, kas säästad või saastad!


Hajaasustuspiirkondade reoveekäitlussüsteemide seisukorra uuring ja inventariseerimine

AS Infragate Eesti jätkab käesoleval  kevadel ja suvel Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi tellimusel uuringut, milles hinnatakse hajaasustuspiirkondades paiknevate erinevate objektide – elumajad, koolid, kohaliku omavalitsuse sotsiaalobjektid, turismitalud jne – reoveekäitlussüsteemide seisukorda ja selle kaudu investeeringute vajadust reoveekäitlussüsteemidesse.  Läbiviidava uuringu põhjal koostatakse külastatud objektidest andmebaas ning kogutud andmeid kasutatakse hinnangute tegemiseks kogu Eesti kohta. Uuringu läbiviimiseks kasutatakse internetipõhist küsitlusmeetodit kui ka kohapealset objekti inventariseerimist konsultandi poolt. Kui kohapealset inventariseerimist Teie objektil ei teostata, oleksime tänulikud kui täidaksite küsitlusankeedi internetikeskkonnas aadressil:
Ankeedi küsimustele vastamisega on Teil võimalus lisada enda valduses olev objekt koostatavasse andmebaasi. 
    
Küsimuste korral palume julgesti pöörduda kirja saatja meiliaadressil või aadressil info@infragate.ee
  
   
 Kristo Kärmas 
 AS Infragate Eesti 
 Projektijuht-projekteerija