Hajaasustuse programmi taotlusvoor avatud

EAS

Rapla Maavalitsus annab teada, et alates 10. aprillist 2017 algab hajaasustuse programmi  taotluste vastuvõtt  Kaiu vallas.

Programmi eesmärgiks on hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades.

Eesmärgi saavutamiseks toetatakse programmist majapidamiste veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ning autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi.

Toetust saavad taotleda füüsilised isikud.

Toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude loetelu ning taotlemise tingimused leiate riigihalduse ministri 28.03.2017 nr käskkirjast nr 052 „Hajaasustuse programmi 2017.a programmdokument" mis on kättesaadav Rapla Maavalitsuse veebilehel https://rapla.maavalitsus.ee/et/hajaasustuse-programm.  

Programmdokumendis kehtestatud nõuetele vastavad taotlused tuleb esitada majapidamise asukohajärgsele vallavalitsusele 12. juuniks 2017.

 

Ajutise komisjoni moodustamine seoses Hajaasustuse programmile 2017.a

 


Jäätmeveo uued teenustasud

Hea klient!

Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse MTÜ, Kaiu, Kehtna, Käru ja Vändra valla ning Vändra alevi esindajana,  viis vastavalt jäätmeseadusele läbi korraldatud jäätmeveo riigihanke, mille tulemusena on 01.05.2016 – 30.04.2019 ainuõigus vedada eelpool nimetatud omavalitsustes segaolmejäätmeid Ragn-Sells AS-il.

Vastavalt hankelepingule ja omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadele on Vedajal õigus esitada taotlus hinnamuutuseks. Võrreldes pakkumuse esitamisega on esinenud objektiivsed asjaolud, mille tagajärjel jäätmeveo teenustasud ei ole piisavad katmaks seadusega nõutud jäätmete kogumise, vedamise, taaskasutamise ja kõrvaldamisega seotud kulusid.

Ragn-Sells AS esitas MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusele 28.12.2016 teenustasude muutmise taotluse, mis kinnitati 13.04.2017 Jäätmehoolduskeskuse otsusega nr 2/17-1.

Uued teenustasud hakkavad kehtima alates 01.06.2017.

Jäätmekäitlusteenuse hinnakiri Kaiu, Käru, Kehtna, Vändra vallas ja Vändra alevis

Keskkonnasõbralikult
Ragn-Sells AS


Kaiu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava avalik väljapanek

Kaiu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eelnõu avalik väljapanek toimub 4. jaanuarist kuni 18. jaanuarini 2017. a Kaiu valla veebilehel www.kaiu.ee. Eelnõuga on võimalik tutvuda ka Kaiu raamatukogus aadressil Leandri tee 3, Kaiu alevik, Kaiu vald, Rapla maakond ja Kuimetsa raamatukogus aadressil Rahvamaja, Kuimetsa küla, Kaiu vald, Rapla maakond ning Kaiu vallavalitsuses aadressil Kasvandu tee 17, Kaiu alevik, Kaiu vald, Rapla maakond. Raamatukogudes ja vallavalitsuses saab eelnõuga tutvuda asutuste tööajal.

 

 

KAIU VALLAVOLIKOGU

MÄÄRUS

Kaiu                                                                                                                          2017 nr

Kaiu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lõigete 1 ja 1¹ alusel.

§ 1. Kinnitada Kaiu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029.

§  2.  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

 

LISAD:

 


Kaiu ja Kuimetsa veehinna muutus

Kehtna Elamu OÜ annab teada, et alates 01.11.2016 muutub  Kaiu alevikus ja Kuimetsa külas veeteenuse hind.

  • Kanalisatsiooniteenuse hind jääb samaks 1,56 €/m³, millele lisandub käibemaks.
  • Uus veeteenuse  hind 1,27 €/m³, millele lisandub käibemaks.

Hinnatõusu aluseks Kehtna Elamu OÜ taotlus ja Kaiu Vallavalitsuse korraldus nr 104 15.08.2016. Hinnatõus Kehtna Elamu OÜ kodulehel avalikustatud 16.08.2016.

Kehtna Elamu OÜ


Suve lõpp jätab paljud lemmikloomad koduta

Juba kuuendat aastat korraldab Eesti Loomakaitse Selts suve lõppedes kampaaniat „Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?", millega pannakse inimestele südamele oma lemmikud suvekodudest endaga kaasa võtma ja märkama hüljatud koduloomi. Suvilapiirkonnad on tänaseni kodutute lemmikloomade arvukuselt kõige probleemsemad.

„Jõelähtme ja Laitse on vaid mõned näited piirkondadest, kus elavad metsikud kassikolooniad, mis on alguse saanud suvilatesse hüljatud paarist-kolmest nurrumootorist – ega rohkem ei lähegi tarvis selleks, et vaid paari aastaga saaks kokku mitusada kassi! Viletsates tingimustes levivad haigused ja nälg, paljud loomad saavad ka talviste külmadega otsa. Kohalikud omavalitsused aitavad teatud piirkondades rohkem, teistes jällegi üldse mitte. Mitmetele kodututele kassidele ja maha jäetud suvilasse ketti unustatud koertele püüame annetuste ja toetuste abil arstiabi võimaldada, ent kõige keerulisem on suure hüljatud loomade arvu juures leida neile kodu või kasvõi ajutist hoiukodu," võtab Eesti Loomakaitse Seltsi hädajuhtumite juht Maaja Mäll olukorra lühidalt kokku.

„Kõige olulisem on mõelda enne lemmiklooma võtmist, kas tema eest ollakse valmis hoolitsema ka siis kui ta on kasvanud suureks ja aeg on kolida aiaga suvekodust tagasi linnakorterisse. Inimesed võtavad loomi väga vastutustundetult ja kahjuks ka hülgavad vastavalt," ütleb seltsi juhatuse liige Oleg Zhemchugov.

Ehkki Eestis on loomade hülgamine seadusega keelatud ja kriminaalkorras karistatav, on hülgajaid keeruline tabada ja vastutusele võtta kuni Eestis ei kehti üleriigiline kohustus lemmikloomade kiipimiseks ja loomaomanike andmete registrisse kandmiseks.

Eesti Loomakaitse Selts kutsub kodanikke üles oma koduleheküljelt printima välja "Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?" kampaania plakateid, jagama neid oma kodukohas ning postitama kuulutustetahvlitele. Lisaks palub selts teatada hüljatud lemmikloomadest e-postiaadressil info@loomakaitse.ee või infotelefonil 526 7117.

Selts kutsub ka kõiki omavalitsusi üles osalema kampaanias, levitama teavet kohalike elanike hulgas ja tegelema hulkuvate loomadega kuna kolooniad kasvavad jõudsalt ning tagajärgedega tegelemine nõuab veel enam aega ja raha.

Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abi vajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine.

Lisainfo:
Liisi Moosaar
Kommunikatsioonijuht
Eesti Loomakaitse Selts
+372 5694 5773
liisi@loomakaitse.ee


Hajaasustuse programmi toetuse taotluste rahuldamine

Kaiu Vallavalitsuse korraldus nr 84, 5. juuli 2016.a

Võttes aluseks riigihalduse ministri 17. märtsi 2016. a käskkirja nr 1-4/073 „Hajaasustuse programmi 2016.a programmdokument", Kaiu Vallavalitsuse 07. juuni 2016 korralduse nr 67 „Ajutise komisjoni moodustamine", nimetatud komisjoni 30.06.2016 tehtud ettepaneku,  Gert Väljaotsa, Helge Likkeri, Terje Lauri ja Agnes Kurvitsa taotlused Kaiu Vallavalitsus otsustab:

1. rahuldada hajaasustuse programmist järgmised taotlused:

1.1. Toetuse saaja: Gert Väljaots.

  • Projekti nimi:. Pähklisalu kanalisatsiooni  paigaldamine.
  • Toetuse suurus 2618,53 eurot.
  • Projekti omafinantseering 1309,07 eurot.
  • Toetuse kasutamist reguleerib kohaliku omavalitsuse ja toetuse saaja vaheline toetusleping.
  • Projekti aruanne peab olema esitatud Kaiu Vallavalitsusele hiljemalt 1 kuu jooksul pärast toetuslepingus määratud projekti lõppkuupäeva.
  • Toetust antakse puhasti ja imbväljaku rajamiseks.

1.2. Toetuse saaja: Helge Likker.

  • Projekti nimi: Pihu kanalisatsioon.
  • Toetuse suurus 2600 eurot.
  • Projekti omafinantseering 1300 eurot.
  • Toetuse kasutamist reguleerib kohaliku omavalitsuse ja toetuse saaja vaheline toetusleping.
  • Projekti aruanne peab olema esitatud Kaiu Vallavalitsusele hiljemalt 1 kuu jooksul pärast toetuslepingus määratud projekti lõppkuupäeva.
  • Toetust taotleti ühiskanalisatsiooniga liitumiseks. Taotlejaga kokkuleppel antakse toetust  puhasti ja imbväljaku rajamiseks.

1.3. Toetuse saaja: Terje Laur.

  • Projekti nimi: Vana-Kõrtsu puurkaev.
  • Toetuse suurus 2280 eurot.
  • Projekti omafinantseering 1140 eurot.
  • Toetuslepingut ei sõlmita enne, kui vallavalitsus on väljastanud ehitusloa puurkaevu rajamiseks. Ehitusluba tuleb taotleda 04. novembriks 2016.a.
  • Toetuse kasutamist reguleerib kohaliku omavalitsuse ja toetuse saaja vaheline toetusleping.
  • Projekti aruanne peab olema esitatud Kaiu Vallavalitsusele hiljemalt 1 kuu jooksul pärast toetuslepingus määratud projekti lõppkuupäeva.
  • Toetust antakse puurkaevu puurimiseks, veetõsteseadmete soetamiseks ning veetrassi rajamiseks.

1.4. Toetuse saaja: Agnes Kurvits.

  • Projekti nimi:. Hansu kanalisatsioonisüsteemi rajamise projekt.
  • Toetuse suurus 2792,29 eurot.
  • Projekti omafinantseering 2007,71 eurot.
  • Toetuse kasutamist reguleerib kohaliku omavalitsuse ja toetuse saaja vaheline toetusleping.
  • Projekti aruanne peab olema esitatud Kaiu Vallavalitsusele hiljemalt 1 kuu jooksul pärast toetuslepingus määratud projekti lõppkuupäeva.
  • Toetust antakse puhasti ja imbväljaku rajamiseks. Projekti rahastatakse taotlusest väiksemas mahus, sest rahastatavate taotluste pingereas neljandale projektile jätkub toetusvahendeid osaliselt. Taotleja on nõustunud projekti elluviimise osalise rahastamisega.

2. Korraldus jõustub asjaosalistele teatavaks tegemise päevast.

3. Korraldust on võimalik vaidlustada vaide esitamisega haldusmenetluse seaduse alusel           või Tallinna Halduskohtus halduskohtumenetluse seadustiku sätestatud korras

 

 


Keskkonnaameti teade

 
Keskkonnaamet teatab lähtuvalt tööstusheite seaduse § 34, et on valminud osaühingu Kaiu LT (registrikood 10028353, aadress  Kasvandu tee 5, Karitsa küla, Kaiu vald,  Rapla maakond 79301)  Karitsa lüpsikarjafarmi muudetud  keskkonnakompleksloa  nr L.KKL.RA-180684 eelnõu. Karitsa lüpsikarjafarm asub Karitsa külas Kaiu vallas Rapla maakonnas. 
 
Karitsa lüpsikarjafarmis  tegutsetakse  veiste  intensiivkasvatusega. Käitises on  peale käitise laiendamist maksimaalselt 1119  kohta  lüpsilehmadele ja 375 kohta  vasikatele. Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba 1" § 11 lg 1 p  3  alusel on käitajal keskkonnakompleksluba vaja  käitise käitamiseks, kus peetakse üle 400 piimalehma või üle 533 ammlehma või üle 800 noorveise, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle. Seega on käitajal kohustus omada käitise käitamiseks keskkonnakompleksluba. 
 
Osaühingu Kaiu LT Karitsa lüpsikarjafarmi muudetud  keskkonnakompleksloa eelnõuga saab tutvuda Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni Rapla kontoris, aadressil Tallinna mnt 14, Rapla või Keskkonnaameti dokumendiregistris aadressil http://sadr.keskkonnaamet.ee. Ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõus toodud  nõuete kohta saab esitada Keskkonnaametile 21 päeva jooksul teate avaldamise päevast ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 
Täiendav info tel 484 1177 või e-posti aadressil elar.vulla@keskkonnaamet.ee.  
 

 


KEVAD tulekul ja KATK ukse taga

 

Õige pea rõõmustame kevade saabumise üle. Ilmade soojenedes  hakkavad maarahval mõlkuma mõtted, kust saaks osta põrsapaari või rohkemgi, et aasta lõpus omakasvatatud  seast praad jõululauale panna.  Kõik ongi nagu õige, aga ........ aga ukse taga varitseb ohtlik katk, millest enamik seapidajaid on kuulnud ja mille tõttu on eelmisel aastal tulnud teha suuri muudatusi sigade pidamises. Teatavasti on tegu Sigade Aafrika Katkuga (SAK), mis on väga nakkav nii mets- kui ka kodusigadele ja põhjustab nende massilist haigestumist, lõpmist ja kodusigade puhul ka suuri majanduslikke kahjusid.

2014 a. septembrikuus jõudis SAK  Valgamaa metsa ja  juba vähem kui aasta pärast diagnoositi katk kodusigadel Viljandi-, Tartu- ja Valgamaal kokku 7 seakarjas/seafarmis. Kõige värskem metsseakatku leid oli tänavu veebruari algul siiani haigusvaba tsoonis olnud Anija piirkonnas  Harjumaal.  Raplamaal leiti esimene katku surnud metssiga 28.juulil 2015 Ohekatku piirkonnast. Viiruse aktiveerumise järgi võib arvata, et see on seotud ilmade soojenemise, inimeste suurema liikumisega k.a. liikumisega metsades, farme teenindava transpordi  liikumistega  jm, mille kohta puuduvad meil täpsed andmed . Oluline on aga see, et kui koduseakari tabandub, siis lühikese aja jooksul hukkub kogu kari. Loomaarstina pean ainuõigeks haiguse leviku kiireks peatamiseks taudistunud kari likvideerida., mida näeb ette ka selle taudi tõrjeeskiri.  

Vaadates taudistunud alasid Raplamaa kaardil, võib öelda, et visa kindlusega liigub SAK ikka põhjapoole, ohustades maakonna haigusvabasid valdasid.  Alates  2015 juulist on Raplamaal metsigade aafrika katku viirus diagnoosutud 15 juhul, neist  9 kütitud  ja 6 metsast leitud lõpnud metsseal.  Siinkohal nimetan ka taudistunud alad: Juuru valla Pirgu, Kehna valla Kehtna-Nurme, Ohekatku, Põllu, Vastja, Kastna, Lelle , Raikküla valla Koikse ja  Käru valla Jõeküla. 

Mida siis tasub meelde tuletada selle hirmsa haigusega võidledes ?

Esimeseks seapidaja tähtsaks ülesandeks on järgida rangelt biohutusmeetmete täitmist seafarmis.

Kui  tõesti on vastupandamatu soov hakata sigu pidama, siis esmane ülesanne oleks endalt küsida, kas olete farmis  suutelised täitma küllaltki rangeid bioohutusmeetmeid. Kui leiate, et see on ülejõu käiv,  soovitan seapidamisega SAK-i kriisiperioodil mitte tegeleda. Kui siiski alustate või taasalustate seapidamist, peab farm olema PRIAS registreeritud ja sigade majapidamisse võtmisest seitsme päeva jooksul peab PRIAs registreerima peetavaks loomaliigiks „siga".  Viimase sea tapmise või müümise järel on loomapidajal kohustus kustutada PRIAs peetav loomaliik „siga". Endiselt kehtib kohustus teavitada PRIAt ehitises peetavate sigade arvust 1. mai seisuga.

Alustades  kõige lihtsamast, hoiame sigalas puhtust ja korda, kasutame ohtrasti desinfektsioonivahendeid farmisisustuse, tööriiete ja kõikvõimaliku farme teenindavate masinate  desinfitseerimiseks. Desovahendite kohta annavad nõu  veterinaarkeskuse ametnikud ja volitatud veterinaararstid.  Soovitan , et kui oled jahimees, parem ära sigu pea, kui pead sigu ära jahil käi, liiga suur risk on nakatada kodusigu viirusega, mida  jahiriietelt pole hoolsasti puhastatud ja desinfitseeritud.

  • Kui oled otsustanud hakata seapidajaks ja soovid põrsaid osta seakasvatusettevõttest/-talust, pea esmalt nõu oma kohaliku volitatud vetarstiga , kes annab teada, millistest piirkondadest tohib põrsaid Raplamaale osta.
  • Kui sulle on teada, et lähiümbruses on avastatud metsseakatk ja kui sul on kodusead, väldi metsa minekut seene või marjakorjamise või muul eesmärgil. Ära puutu leitud metssea korjust ja väldi kontakti võimaliku nakkusohtliku materjaliga (nt eritised)
  • Surnud metssea leidmisel teavita kohalikku veterinaarkeskust või helista kohalikule volitatud veterinaararstile. Pärast looduses viibimist puhasta oma riided ja jalanõud; pese riided pesumasinaga või hoia neid 100° C juures 1 tund saunas; jalanõud ja kummist üleriideid leota kloori sisaldavas pesuvalgendis 1 tund, riiete desovahendina võib kasutada  Vircon S-i

Põllumajandusministri määrusega nr. 78, 06.08.2015  täiendati  Põllumajandusministri 23. novembri 2004. a määrust nr. 179 „Sigade klassikalise katku ja sigade aafrika katku tõrje eeskiri" bioohutusmeetmete osas. Siinkohal mõned olulised punktid, mis on kohustuslikud täita kõikidel seafarmeritel.

  • Loomapidaja rakendab sigade katku ohu korral lisaks loomatauditõrje seaduses sätestatud bioohutusmeetmetele järgmisi bioohutusmeetmeid ja abinõusid:
  1. peab sigu suletud ruumis, sealhulgas korraldab loomapidamise viisil, mis välistab sigade loomakasvatushoonest väljapääsemise võimaluse ja kokkupuute muude kodu – ja metsloomadega; sigade väljaspidamine on katerooriliselt  keelatud.
  2. korraldab isikute ja veovahendite sissepääsu loomakasvatushoone territooriumile üksnes desobarjääri kaudu;
  3. tagab, et enne loomakasvatushoonesse sisenemist ja pärast sealt lahkumist vahetatakse üleriided ja jalatsid ning pestakse ja desinfitseeritakse käed ja jalatsid;
  4. korraldab loomapidamise viisil, mis välistab inventari, sööda ja allapanu viimise ühelt loomakasvatushoone territooriumilt teise;
  5. välistab kütitud metssea või surnult leitud metssea korjuse ja selle osade toomise loomakasvatushoone territooriumile;
  6. välistab haljassööda toomise loomakasvatushoone territooriumile;
  7. kasutab sööta, mida on viimase 30 päeva jooksul enne kasutamist hoiustatud nii, et on välistatud muude loomade ja võimalikku nakkust edasikandvate isikute juurdepääs sellele söödale, või mida on kuumtöödeldud väljaspool loomakasvatushoone territooriumit viiruse hävimiseks piisaval meetodil;
  8. kasutab allapanuks üksnes materjali, mida on viimase 90 päeva jooksul enne kasutamist hoiustatud nii, et on välistatud muude loomade ja võimalikku nakkust edasikandvate isikute juurdepääs sellele materjalile;
  9. selgitab loomakasvatushoones rakendatavaid hügieeni- ja bioohutusmeetmeid loomapidamises osalevale isikule( elektrikud, mehhaanikud jne.), sealhulgas nõuab ettevõtte personalilt või majapidamise liikmetelt pärast metsas viibimist täiendavate bioohutusmeetmete järgimist;
  10. tarastab loomakasvatushoone territooriumi selliselt, et aluspinnasega ühendatud tara kaudu oleks välistatud muude loomade sissepääs loomakasvatushoone territooriumile, sealhulgas juurdepääs kasutatavale inventarile, söödale, allapanule, veele ning sõnniku ja läga ladestuskohtadele. 
  11. teeb farmis aktiivset putuka- ja rotitõrjet  
  12. kõikidest kodusigade massilise haigestumise ja hukkumise juhtudest  teavitab koheselt veterinaarkeskust või volitatud veterinaararsti.
  • Loomapidaja koostab farmi bioohutusmeetmete ja abinõude rakendamise kohta bioohutuskava.
  1. Bioohutuskava kooskõla sätestatud nõuetega hindab veterinaarkeskuse ametnik või volitatud veterinaararst, kellel on õigus teha ettepanekuid bioohutuskava muutmise kohta.
  2.  Loomapidaja täiendab bioohutuskava vastavalt muutunud riskidele ja veterinaarametnike poolt  tehtud ettepanekutele ning peab arvestust selle rakendamise kohta.

Seapidajad, kes soovivad tappa oma farmi sigu lihaks oma tarbeks, peavad sellest teavitma kohalikku volitatud veterinaararsti vähemalt 48 tundi ette. Selle tegevuse eesmärk tuleneb vajadusest hinnata tapmisele suunatava sea tervislikku seisundit ja peale tapmist kontrollida  siseelundite olukorda, vajadusel võtta proovid.  Ülevaatuse lõppedes  väljastab loomaarst veterinaartõendi. Veterinaartõend väljastatakse  seapidajale tasuta.

On veel üks probleem, mis esmapilgul ei puutu nagu ülaltoodusse, kuid siiski on arvestatav riskitegur.

Raplamaa Veterinaarkeskus võtab vastu palju biomaterjali nii kütitud metssigade vereproovide kui ka  organproovide  näol.  Nagu eelpool öeldud, on laboratooriumis diagnoositud Rapla maakonnas kokku (juuli 2015 kuni siiani)  15  Sigade Aafrika katku positiivset juhtu . Nii mõnigi kord on jahimehed helistanud meile metsast, et kohe-kohe jõuavad nad proovidega  veterinaarkeskusesse.  Ja mis seal salata, tullakse  küttimise riietega, kummikute roomiktaldade vahelt pudeneb palju metsast kaasatoodut ja mis kõige hullem, oleme pidanud puhastama ka verejälgi.  Veterinaarkeskus kahjuks ongi üks võimalikke ristsaastumise kohti. Oleme küll püüdnud kiiresti kõik  põrandad  puhastada, puhtana hoida ja päeva lõpul ka desinfitseerida, aga kindlasti ei ole see piisav, et tagada kõrge ohutus.  Siinkohal palve  ja mõtlemisainet, et otse metsast proove toovad  jahimehed   peaksid kinni  heast hügieenitavast ja jälgiksid hoolega bioohutusnõudeid.

Lõpetuseks veel kontaktandmed, kelle poole saate pöörduda  SAK-i teemadel Rapla maakonnas

  • Juuru -, Rapla- , Kohila-  ja Kaiu valla piirkonna volitatud veterinaararst        Andrus Pajur  mob. +372 51 60 251
  • Raplamaa veterinaarkeskuse juhataja   Aavo Lumi  tel. 48 92 590
  •  Raplamaa Veterinaarkeskuse juhatja asetäitja  Monika Vaidla tel. 48 92 592 või  mob.+372 534 95200
  • Raplamaa Veterinaarkeskuse  peaspetsialist loomatervishoiu ja –kaitse alal       Riina Kaukver  tel.  48 92 591  või  mob. +372 59 192 533
  • Vigala - ja Raikküla valla piirkonna volitatud veterinaararst          Anne-Jy Johanson  mob. +372 56 488 229
  • Märjamaa valla piirkonna volitatud veterinaararst            Liia Lumi mob. +372 52 47 100
  • Järvakandi-, Kehtna- ja Käru valla piirkonna volitatud veterinaararst      Raul Velleste mob. +372 51 49 070

Olgem valvsad ja kaitskem omi kodusigu kõikvõimalikul moel!

 

Infot SAK-i viiruse kohta:

SAK viiruse peitepeiood on tavaliselt 3 – 15 päeva , harvadel juhtude kuni 40 päeva, ägega vormi puhul  3 – 4 päeva.  Ägeda vormi puhul saabub surm kliinilise haigestumise 1- 7 päeval ja surevus on 100 %. Viirus on väga vastupidav sealihas ja tapajäätmetes, mistõttu ülekanne kaugete vahemaade taha on võimalik sealiha vahendusel, mille jääke võidakse sööta sigadele. Viirus säilib nakatunud sigade külmutatud lihases 1000 päeva, Parma singis vähemalt 300 päeva, suitsusinkides, suitsuvorstides 180 päeva, soolatud lihas vähemalt 80 päeva. Viirus on väga vastupidav ka keskkonnas, vähetundlik  pH muutuste  suhtes. Levib kergesti sõidukite ja mitmesuguste seasõnnikuga saastunud objektide vahendusel. Sõnnikus  ja virtsas säilib  100-160  päeva (40⁰C) ,verega saastunud pindadel vähemalt 190 päeva (suvest sügiseni), verega saastunud pinnases 80 päeva, ning toatemperatuuril 540 päeva. Looduses, sõltuvalt temperatuurist, inaktiveerub  viirus loomakorjustel umbes kahe  kuuga. Viirus hävib kuumutamisel 70 °C.  Inimestele ei ole SAK-i viirus ohtlik.

Täiendav info www.seakatk.ee

Veterinaar- ja Toiduameti  Raplamaa Veterinaarkeskuse juhataja  
Aavo Lumi

 


Teade osaühingu Kaiu LT Karitsa lüpsikarjafarmi keskkonnakompleksloa nr L.KKL.RA-180684 muutmise taotluse menetlusse võtu kohta

 

Keskkonnaamet teatab vastavalt tööstusheite seaduse § 33 lg  7, et  osaühing  Kaiu LT, registrikood 10028353, on esitanud vastavalt tööstusheite seaduse § 51 lg 1 keskkonnakompleksloa nr  L.KKL.RA-180684  muutmise taotluse ning Keskkonnaamet on võtnud nimetatud taotluse menetlusse. Käitis asub Karitsa külas Kaiu vallas Rapla maakonnas.

Käesolevaga taotletakse keskkonnakompleksloa muutmist, kuna  käitaja soovib laiendada olemasolevat lüpsikarjafarmi.  Planeeritavaks maksimaalseks tootmisvõimsuseks on 1119 kohta lüpsilehmadele ja 375 kohta vasikatele. Loomade mahutamiseks on planeeritud rajada uus lüpsikarjalaut, laiendada olemasolevat erivajadustega loomade lauta, lüpsiplokile ehitada juurde ehitisena vasikalaut ning rajada juurde üks vedelsõnnikuhoidla ja olemasoleva tahesõnnikuhoidla asemel uus tahesõnnikuhoidla. Taotluse menetlemisel arvestatakse Keskkonnaameti 24.07.2015 kirjaga nr HJR 6-7/15/8261-10 heakskiidetud Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laienduse keskkonnamõju hindamise aruandega. 

Keskkonnakompleksloa muutmise taotlusega saab tutvuda Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni Rapla kontoris, aadressil  Tallinna mnt 14, Rapla või Keskkonnaameti dokumendiregistris aadressil  http://sadr.keskkonnaamet.ee/index.php?id=10535. Ettepanekuid ja vastuväiteid taotluse kohta saab esitada Keskkonnaametile teate avaldamise päevast ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 

Täiendav info tel 484 1177 või e-posti aadressil elar.vulla@keskkonnaamet.ee

Avalikkust teavitatakse  maakonnalehes  Raplamaa Sõnumid, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja  Kaiu  valla veebilehel.  Osaühingu Kaiu LT taotletav tegevus ei põhjusta riigipiiri ülest ebasoodsat mõju ning seega ei peeta konsultatsioone ühegi teise Euroopa Liidu liikmesriigiga.


Juurus on loomisel uus keskkonnaühendus

 
Tänavu sügisel on Juurus koos käinud uue keskkonnaühenduse algatusrühm.
Esimest korda koguneti 24. septembril Juuru rahvamajas. Kohale tuldi Mahtra looduskaitseala ümbrusest, nii Juuru kui Kose kihelkonnast.

Järgnesid ühised matkad kaitsealal ning ühenduse põhikirja arutelu. MTÜ asutamiskoosolek toimub 22. detsembril Juurus.

Selleks, et teha uue ühenduse lähtekoht nähtavaks ka kõigile lehelugejatele, jagan siin kirja, mille läkitasin Mahtra looduskaitse ala ümbruse sõpradele-tuttavatele 6. septembri esimesel tunnil. Kõik, keda see kiri kõnetab, on teretulnud 22. detsembril kell 18:00 Juuru rahvamajja uue külasid ühendava ökokogukonna asutamiskoosolekule. Eelnevalt toimub traditsiooniks kujunenud Talve Tervitamise matk Juuru lähiümbruses ja tammede juures. Kogunetakse kell 14:00, loojaku ajal jõutakse rahvamajja, kus valmistatakse ühine teelaud ja istutakse jagamisringis.

Jüri Metsalu

Loe pikemalt 25. novembri Raplamaa Sõnumitest


Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmine

Keskkonnaministri 25. septembri 2015. a. käskkirjaga nr 840 on algatatud määruse „Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmine" menetlus. Kaitse-eeskirja muutmise menetlust viib läbi Keskkonnaamet.
 
Kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ja kaardimaterjaliga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni Rapla kontoris ning Kehtna ja Kaiu vallavalitsustes 19.10.2015 – 08.11.2015. Materjalidega saab tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehel http://www.keskkonnaamet.ee.
 
Parandusettepanekud ja vastuväited Kõnnumaa maastikukaitseala muutmise ja kaitse-eeskirja eelnõu kohta palume esitada kirjalikult Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile (meelis.magi@keskkonnaamet.ee või Tallinna mnt 15, Rapla 79513) hiljemalt 08.11.2015. Eelnõu avalik arutelu toimub 24.11.2015 kell 15.00 Rapla riigimaja II korruse saalis (Tallinna mnt 14, Rapla).
 
INFO: 
Karine Rajasaar 
abivallavanem
Tel: (+372) 484 5438 
     (+372) 5345 6010
karine@kaiu.ee
 

Drooniga Kaiu mail

 

Aare Hindremäe tehtud fotod kasutades drooni, piltidel on Kaiu keskus, Tolla, Vana-Kaiu

Kaiu

 

Vaata  ka Aare Hindremäe FaceBook albumit


Rail Baltic raudtee trassi eskiislahenduse tutvustamine

Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" eskiislahenduse avalikustamine ja tutvustamine.

Rapla Maavalitsus annab teada, et valminud on Rail Baltic raudtee eelistatud trassile (Rapla maakonnas trassialternatiivide 6B+7B+7C+8A+16A kombinatsioon) koostatud planeeringu eskiislahendus ja raudtee rajamisega kaasnevaid mõjusid käsitleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu.

Planeeringu seletuskiri ja joonised ning KSH aruande eelnõu materjalid on kättesaadavad Rail Balticu planeeringuportaalis www.railbaltic.info alates esmaspäeva, 31. augusti 2015, pärastlõunast.

Kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi eskiislahenduse ja KSH aruande eelnõu osas saab esitada Rapla Maavalitsusele aadressil Tallinna mnt 14, Rapla 79513 või info@rapla.maavalitsus.ee või Rail Baltic planeeringumeeskonnale aadressil info@railbaltic.info.

Eskiislahenduse tutvustamiseks korraldab Rapla Maavalitsus avalikke arutelusid:

  • 18.09.2015 kell 15:00 Rapla riigimajas suures saalis (Tallinna mnt 14, Rapla linn);
  • 21.09.2015 kell 18.00 Kohila Gümnaasiumis (Kooli 1, Kohila alev);
  • 22.09.2015 kell 18.00 Järvakandi Kultuurihallis (1. Mai 1, Järvakandi alev)

Rail Baltic raudtee trassi koridori Harju maakonnaplaneeringu eskiislahenduse tutvustamiseks korraldab Harju Maavalitsus samasuguseid avalikke koosolekuid:

  • 14.09.2015 kell 14.00 Harju Maavalitsuse III korruse saalis (Roosikrantsi 12, Tallinn);
  • 14.09.2015 kell 18.00 Loo Kultuurikeskuses (Saha tee 7B, Loo alevik);
  • 15.09.2015 kell 18.00 Rae Kultuurikeskuses (Aruküla tee 9, Jüri alevik);
  • 16.09.2015 kell 18.00 Kiili Gümnaasiumis (Kooli 2, Kiili alev);
  • 17.09.2015 kell 18.00 Saku Valla Majas (Teaduse 1, Saku alevik).

Lisainfo

www.railbaltic.info


Sigade aafrika katk

Sigade oma tarbeks tapmise järelevalve on seoses sigade aafrika katku ohuga muutunud

Seoses maikuust jõustunud sigade katku tõrje-eeskirja muudatusega peab seakasvataja  teavitama Veterinaar- ja Toiduametit (piirkonda teenindavat volitatud veterinaararsti) kodusea oma tarbeks tapmise soovist vähemalt 48 tundi ette.  

Sea oma tarbeks tapmisest teavitamise nõue kehtib Euroopa komisjoni rakendusotsuse lisas loetletud piirkondades, mida võib nimetada sigade aafrika katku riskipiirkondadeks. Rapla maakond asub rakendusotsuse (EL) 2015/1169 kohaselt  täies ulatuses sigade aafrika katku  riskipiirkonnas.

Kohustus teavitada kodusea tapmisest oma tarbeks 48 tundi ette tuleneb sellest, et volitatud veterinaararst saaks eluslooma ja lihakeha üle vaadata ning vajadusel võtta proovid. Kui katkule viitavaid muutusi ei esine, väljastab volitatud veterinaararst veterinaartõendi.

Oma tarbeks tapetavate kodusigade üle tehtav täiendav veterinaarkontroll on seakasvatajale tasuta.

Sigade katku leviku kohta metssigadel saab täiendavalt lugeda VTA kodulehelt http://www.vet.agri.ee

  ning Põllumajandusministeeriumi lehelt

http://www.agri.ee/et/uudised-pressiinfo/seakatk/kitsendustega-tsoonid

 

Täiendavat infot saab küsida ka piirkonda teenindavalt volitatud veterinaararstilt.

Raplamaa volitatud vetarstide kontaktnumbrid:

Andrus Pajur (Juuru-Kaiu-Kohila-Rapla) – 5160251,
Anne-Ly Johanson (Vigala) – 56488229,
Liia Lumi (Märjamaa) – 5247100,
Raul Velleste (Kehtna-Käru-Järvakandi) – 5149070

 

Raplamaa Veterinaarkeskus

 


Rapla maakonnaplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu avalikustamine

Maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu kujundamine vastavalt üleriigilise planeeringu "Eesti 2030+" koostamise ajal kokku lepitud visioonile ja arengusuundadele. Riiklikud huvid on enamasti määratletud riiklikes strateegiates ja valdkondade arengukavades ning need võetakse aluseks nii riiklikul, regionaalsel kui ka kohalikul tasandil otsuste langetamisel. Maakonnaplaneering koostatakse kogu Rapla maakonna kohta.

 

Raplamaa maakonnaplaneeringu KSH programm Eelnou.pdf

Rapla_maakonnaplaneeringu_lahteylesanne.pdf


Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade

 

Kaiu Vallavalitsus teatab Kaiu LT OÜ Karitsa lüpsikarjafarmi laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avalikustamisest.

Hinnatava tegevuse eesmärgiks on veiste intensiivkasvatuse jätkamine piima tootmiseks, ettevõtte  tootmismahu  suurendamine  ja  loomakasvatuse  efektiivsemaks  muutmine olemasolevas  asukohas. Selleks  soovib  Kaiu  LT  OÜ  rajada  uue  lüpsikarjalauda,  laiendada olemasolevat erivajadustega loomade lauta, rajada uus vasikalaut (olemasoleva lüpsiploki juurdeehitusena), rajada lisaks üks vedelsõnnikuhoidla, laiendada puistesöödahoidlat ning silotranšeed, rajada uus tahesõnnikuhoidla.

Kavandatava  tegevuse  (maksimaalseks)  mahuks  on 1119  lüpsilehma  ning  375  vasika kohta. KMH  aruande  koostamise  ajal on Karitsa farmi tootmismaht keskkonnakompleksloa alusel 504 lüpsilehma, 188 kinnislehma ning 280 vasikat.

Kavandatavad tegevused, millega seotuna keskkonnamõju hinnatakse, on:

  • olemasoleva veisefarmi laiendamine,
  • laiendatud veisefarmi tegevus ja
  • veisefarmi sulgemine tegevuse lõpetamisel


KMH algatati Kaiu Vallavalitsuse 28.01.2013.a korraldusega nr 21.

KMH osapooled:
Arendaja on Kaiu LT OÜ (reg. nr 10028353), kontaktisik: Margus Muld, e-post: Margus.Muld@trigondairy.com

Otsustaja on Kaiu Vallavalitsus, kontaktisik: Karine Rajasaar, e-post: karine@kaiu.ee


KMH aruandega on võimalik eelnevalt tutvuda tööaegadel Kaiu Vallavalitsuse nõupidamiste ruumis, Kasvandu tee 17, Kaiu alevik, Kaiu vald, Raplamaa

või laealla http://avalik.amphora.ee/kaiuvald/index.aspx?type=16&id=134917 (PDF)


KMH aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada kuni 24.05.2015 otsustaja kontaktidel.

KMH aruande avalik arutelu toimub 25.05.2015 kell 18.00 Kaiu Vallavalitsuse saalis (Kasvandu tee 17, Kaiu alevik, Kaiu vald, Raplamaa)

 

Teadaande avaldaja kontaktandmed:

Kaiu Vallavalitsus
Abivallavanem Karine Rajasaar
Telefon: 5345 6010, 4845 438
E-post: karine@kaiu.ee


Harju, Järva, Lääne, Rapla ja Saare maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamise teade

Keskkonnaamet teatab, et keskkonnaministri 15. septembri 2010. a käskkirjaga nr 1293 „Harjumaa, Järvamaa ja Raplamaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamise algatamine", 2. augusti 2010. a käskkirjaga nr 1096 „Saare maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamise algatamine" ja 19. aprilli 2010. a käskkirjaga nr 559 „Läänemaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamise algatamine" algatatud menetluste käigus on viie maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamise materjalid koondatud ühte eelnõusse „Harju, Järva, Lääne, Rapla ja Saare maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine".

Eelnõukohase määrusega arvatakse kaitse alt välja kolm Kaiu vallas asuvat üksikobjekt, mis on minetanud oma looduskaitseväärtuse või on hävinud. Kaitse alt arvatakse välja järgmised objektid: Lõhislehine hall lepp, Muru kadakas, Vaopere pappel.

Määruse eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni Harjumaa kontoris (Viljandi mnt 16, Tallinn), Järvamaa kontoris (F.J.Wiedemanni 13, Türi), Raplamaa kontoris (Tallinna mnt 14, Rapla) ja Hiiu-Lääne-Saare regiooni Läänemaa kontoris (Kiltsi tee 10, Haapsalu), Saaremaa kontoris (Tallinna 22, Kuressaare) ning Harku, Kose, Türi, Koigi, Paide, Imavere, Väätsa, Kehtna, Kaiu, Vigala, Rapla, Märjamaa, Lihula, Noarootsi, Martna, Nõva, Hanila, Lääne-Nigula, Kullamaa, Leisi, Laimjala, Lääne-Saare, Pihtla, Kärla, Valjala, Torgu, Muhu, Kihelkonna, Pöide, Mustjala ja Kaarma vallavalitsustes ning Tallinna Linnavalitsuses 13.04.2015 kuni 04.05.2015. Materjalidega saab tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehel

http://www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/looduse-uksikobjektide-kaitse-alt-valjaarvamise-teade/


Prahi põletamisest

Seoses kevade tuleku ja ilmade soojenemisega suureneb inimeste hulk, kes soovivad tekkinud prahti põletada.
Tuletame meelde, et põletada võib vaid töötlemata / immutamata puitu. Kõikide teiste jäätmete, eriti aga plastide põletamine on ümbritsevat  keskkonda kahjustav.
Kodulehele www.lõke.ee on koondatud info, miks ei tohi jäätmeid lõkkes põletada ning kuhu tuleks  jäätmed viia, et olla veendunud nende keskkonnasäästlikus käitlemises.
Samuti on loodud koduleht www.kuhuviia.ee, kust võib leida lähimad kohad, kuhu jäätmeid viia.
 
INFO: 
Karine Rajasaar 
Tel: (+372) 484 5438 
     (+372) 5345 6010
karine@kaiu.ee
 

 


Kampaania Hoiupaiga Loomakliinikus

Hoiupaik


Tänasest hakkab üle Eesti kehtima tuleohtlik aeg.

Viimase nädala ajaga väga kiiresti kasvanud maastikupõlengute arv viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Päästeameti peadirektori käskkirjaga määratakse tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 20. märts 2015.

Tuleohtlikul ajal võib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada riigimetsa majandamise keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee.

Päästeameti tuleohutusjärelvalve osakonna juhataja Rait Puki sõnul on viimase nädala ajaga hüppeliselt kasvanud maastikutulekahjude arv suures osas olnud seotud hooletusega. "Paljudel juhtudel ongi just ulatuslikud maastikupõlengud alguse saanud hooletust lõkke tegemisest. Selle tulemusena on kahjuks tulle jäänud juba ka hooned ja muu inimeste isiklik vara, mille hulgas on ka üks hoovis seisnud laev," avaldas Rait Pukk muret.

Avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti võib uurida kohalikust omavalitsusest. Lõkke tegemisel nii metsas, maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei tohi jätta kunagi järelevalveta, vaid tuleb lasta lõpuni põleda, kustutada veega või summutada näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Tuletame meelde, et igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud ja karistatav.

Sel aastal on päästjad kustutanud juba 326 metsa- ja maastikutulekahju.

Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

Päästeameti peadirektori käskkirja tekst on leitav siit.

Liina Reinsaar
Päästeameti kommunikatsiooniosakonna ekspert
E-mail liina.reinsaar@rescue.ee
Lauatelefon 628 2085
Mobiil 517 7601
www.facebook.com/paasteamet