Toiduabi jagamisest.

Teavitus Euroopa Liidu toiduabi jagamisest
Toidupank koostöös Sotsiaalministeeriumi ning kohalike omavalitsustega jagab kevadel 2015 Euroopa Liidu toiduabi. Seda on õigus saada jaanuaris ja veebruaris toimetulekutoetust taotlenud inimestel.

Toiduabi väljastatakse isikut tõendava dokumendi alusel.
Aeg:  31.märts -01.aprill 2015  kell 8.00-17.00
Koht:  Kaiu vallamajas

Kui Teil puudub võimalus nimetatud päeval kaubale järele tulla, võite volitada ametliku esindaja toiduabi välja võtma. Volitus peab sisaldama volitatava isiku isikukoodi. Kaup väljastatakse mõlemal juhul isikuttõendava dokumendi alusel.

Oluline:

  • Kaubale järgi tulles pea kinni päevast ja osutatud kellaajast.
  • Üks komplekt toiduaineid kaalub 15 kg ning sisaldab tatart, jahu, pudruhelbeid, makarone, riisi, rosinaid, rapsiõli, suhkrut, liha- ja kalakonserve, purgisuppi ja šokolaadi. Toiduabile järele tulles tuleb kaasa võtta kogu komplekt (ei saa osade kaupa järel käia).
  • Ühe toiduabi komplekti kaasavõtmiseks tuleb kindlasti kaasa võtta kaks tugevat kotti.
  • Komplektide arv sõltub teie pere/leibkonna liikmete arvust, mille deklareerisite sotsiaaltöötajale siis, kui toimetulekutoetust taotlemas käisite.  Kui teie pere saab enam kui ühe komplekti, palume kaasa võtta vastava arvu kotte.

Näide:  5-liikmeline pere, kus kõigile on ette nähtud toiduabi saab viis komplekti toiduabi ehk 5 x 15 = 75 kg. Vajalik seega vähemalt 5 x 2 = 10 kotti.

  • Kui on mitu komplekti, võib toiduabil mitu korda järel käia. Siiski ei tohiks unustada, et iga kord antakse teile kaasa 27 ühikust koosnev komplekt.


Kui loobute toiduabi saamise võimalusest või ei vaja seda, palun teavitage Toidupanga esindajat / kohalikku sotsiaaltöötajat.

Täiendav info: www.toidupank.ee/euroabi
Küsimuste korral võib pöörduda kas kohaliku sotsiaaltöötaja või kohaliku toidupanga
Kohalik sotsiaaltöötaja: Kaja Heinsaar

Toidupanga ELi toiduabi jagamise koordinaator: Kerttu Olõkainen, kerttu@toidupank.ee

INFO: 
Kaja Heinsaar 
sotsiaaltöö spetsialist
Tel: (+372) 484 5525 
     (+372) 5329 2701
kaja@kaiu.ee

Rapla haiglas alustab vastuvõttu LASTE ORTOPEED

Rapla haiglas alustab vastuvõttu lasteortopeed-traumatoloog dr Andres Lukanenok, kelle põhitöökoht on SA Tallinna Lastehaigla.

Lasteortopeedia tegeleb laste mittekirurgiliste ortopeediliste ja arenguhäirete diagnoosimise ja raviga.
Dr A. Lukanenok konsulteerib kaasasündinud ja omandatud luu-, liiges- ja lihaskonna haiguste korral, nõustab kõnnaku ja rühihäirete olemasolul. Samuti saab tema poole pöörduda ägedate traumade korral, ka siis, kui on traumadest tingitud hilistagajärjed või jääknähud.
Dr A. Lukanenoki nõustamisvaldkond on laste ja noorte spordivigastused ning ülekoormusest tingitud vaevused.
Üldjuhul jälgivad vastsündinute, imikute, väikelaste ja suuremate laste arengut perearstid ja/või lastearstid. Eesti Perearstide Selts on heaks kiitnud ravijuhendi „Kuni 18-aastaste laste tervisekontrolli juhend", mille järgi vastsündinu puusaliigeseid kontrollib perearst juba 2.elunädalal: vaadatakse tuharavoltide sümmeetriat, milline on puusade liikuvus: kui on kahtlus puusaliigese düsplaasiale, suunab arst lapse lasteortopeedi vastuvõtule. Vajadus selliseks konsultatsiooniks võib tekkida ka järgnevatel elukuudel. Kui laps saab aastaseks , võib samuti olla probleemiks ja vajada konsulteerimist luu-, liiges- ja lihaskonna areng, aga ka X- või 0 – jalad. Isegi juhul, kui tegemist on normi variandiga, on hea saada spetsialisti kinnitus. Alates 3.eluaastast võivad ilmneda rühihäired, edasi lisanduvad pöiavõlvi probleemid. Viimati nimetatud võivad vajada konsultatsiooni kogu kooliea vältel.
Perearstid ja nendega koos töötavad lastearstid on esmajälgijad, aga vajadusel on nüüd võimalik suunata lasteortopeedi konsultatsioonile Rapla haiglasse. Lasteortopeedile pöördumiseks on vaja saatekirja perearstilt või teiselt eriarstilt.
Dr Andres Lukanenoki esimene vastuvõtt toimub 26. märtsil kell 13-16, edaspidised ajad on täpsustamisel. Polikliiniku registratuuri telefon 48 44 050.
 


Sotsiaaltoetuste 2015 a. muudatused

 Lapsetoetuste ja  vajaduspõhise peretoetuste tõus

Perede toimetuleku parandamiseks tõuseb lapsetoetus seniselt 19,8 eurolt 45 euroni esimese ja teise lapse kohta ning 100 euroni alates kolmandast lapsest. Samuti tõusevad vajaduspõhise peretoetuse summad 45 euroni perele, kus kasvab 1 laps, ja 90 euroni perele, kus kasvab vähemalt kaks last.

Toimetulekutoetuste arvestamisel on lapsed võrdsed pere esimese liikmega

Kui pere taotleb toimetulekutoetust, võrdsustatakse selle arvestamisel lapsed pere esimese liikmega ehk alaealise lapse toimetulekupiir saab olema 100% senise 80% asemel. Eelmisel aastal sai toimetulekutoetust 6100 lastega peret.

Toetus eeskostel või perekonnas hooldamisel olevale lapsele  kasvab

Vanemliku hooleta lastele mõeldud toetus kasvab 25% ning tõuseb praeguselt 191,80 eurolt 240 eurole. Toetust saavad pered, kus kasvav laps on eestkostel või hoolduslepingu alusel. Muudatus puudutab ca 2000 last.

Puudega vanema toetus

Puudega vanematel, kes kasvatavad last või lapsi, tekib õigus saada puudega vanema toetust ka juhul kui vanemad ei ole abielus. Puudega vanema toetust makstakse vanemale, kellel on puue ja kes kasvatab last üksi või peredele, kus mõlemad vanemad on puudega. Igakuise toetuse suurus n 19,18 eurot iga peres kasvava lapse kohta.

Viiakse lõpule kiirabireform, luuakse täiendavad brigaadid

Eestis luuakse juurde seitse uut õebrigaadi. Kiiremat arstiabi tagava kiirabi reformi lõpuleviimiseks eraldatakse 2015. aastal eelarvest täiendavalt 2,2 miljonit. Tänu sellele luuakse Eestis juurde seitse uut õebrigaadi: Häädemeestel, Valgas, Tapal, Tartus, Sauel ja kaks brigaadi Tallinnas.

Apteekritele hakatakse maksma lähtetoetust

Apteekri lähtetoetus on üldapteeki või selle struktuuriüksusesse tööle asuvale proviisorile ja farmatseudile ühekordselt makstav toetus. Toetust saab taotleda 5 aasta jooksul kutse omandamisest arvates ning lähtetoetuse suurus on 15 000 eurot. Toetust hakkab välja maksma sotsiaalministeerium. 

Töötutoetuse määr tõuseb

Kui käesoleval aastal on töötutoetuse määr 3,62 eurot päevas, siis 2015. aastal tõuseb see 4,01 euroni päevas. Keskmine töötutoetus tõuseb 2015. aastal 124,31 euroni kuus.

Sotsiaaltöötajate palgatõus

Kõigil avaliku sektori asutustel suureneb palgafond 3 protsenti, prioriteetsetes valdkondades nagu sotsiaal-, kultuur-, siseturvalisus ja õpetajad on palgakasv 4,5 protsenti.

Langeb töötuskindlustusmakse määr

Eesti Töötukassa nõukogu  ettepanekul on järgmisel neljal aastal töötuskindlustusmakse määr 2,4%, sh töötajatel 1,6 % ja tööandjatel  0,8%.

Pensionid tõusevad aprillist 5,9%, kasvab tulumaksuvaba miinimum pensionäridele

Prognooside järgi tõusevad pensionid järgmise aasta aprillist ligikaudu 5,9 protsenti. Keskmine vanaduspension 44-aastase staažiga saab seega olema 374 eurot (praegu 353 eurot). Tulumaksuvaba miinimum tõuseb pensionäridel 374 euroni (praegu 354 eurot), mis tagab selle, et keskmine pension on endiselt tulumaksust vabastatud.

Matusetoetust hakkavad saama majanduslikult vähekindlustatud pered.

Taastatakse riikliku matusetoetuse maksmine majanduslikult vähekindlustatud peredele. Toetust makstakse matusekorraldajale, kelle pere sai toimetulekutoetust vähemalt ühel kuul viimase 12 kuu jooksul. Matusetoetuse suurus tõuseb 250 euroni. Matusetoetust ei ole õigust taotleda isiku surma korral, kes on surnud enne 2015. aasta 1. jaanuari.

Allikas: Sotsiaalministeerium

 

 


Tagasivaade liikumisaastale

 

Hea Kaiu valla rahvas.

Jõulude aeg on üks imeline aeg. Periood, mil tehakse kokkuvõtteid lahkuva aasta tegemistest ja toimetamistest. 2014.aaasta oli meile täis meeldivaid ja sisutihedaid ettevõtmisi ja üritusi – oli ju LIIKUMISAASTA. Kes meist ei mäletaks suurt laulupeotule läbimist meie vallast, südamepäeva Kaiu Põhikooli saalis, mõnusaid matku Vahastu metsades ja sügisel Paluküla Loosalu matkarajal, rahvarohket suvemänge Kablis, mitmeid mälestusvõistlusi nagu seda olid Einu Ehase mälestusturniir males, Taivo Sildvee mälestusturniir korvpallis, vendade Vilbergite mälestusvõistlused laskmises, Alar Akkatuse mälestusvõistlus tuletõrjespordis, Leo Rehemaa mälestusturniir males, valla sünnipäeva tähistamine koos sportliku ja kultuurilise osaga. Fantastiline tulemus  Rapla maakonna valdade suvemängudel, kus seljatasime kõik väikesed ja isegi mõned suuremad vallad.

Paljud tervisesportlased osalesid Rapla maakonna üritustesarjas – Jookse ja kõnni Raplamaa terviseradadel, mida korraldas Kaiu vald. Suurepärane ja õpetlik õppeõhtu Rein Sokuga, kus kuulajad said praktilisi näpunäiteid, millised peaksid olema just Sinu jooksusussid.  Need kõik ja paljud teised sündmused rikastasid meie mälestustepagasit 2014.aastast. Kindlasti oli ka midagi sellist, mida kuidagi ei taha meenutada ja oma mälestusteraamatusse kirjutada. Alati ei ole aga kõik tegemised meie võimuses.

Head inimesed.  Unustage riiud ja kadedused. Rohkem armastus, üksteise mõistmist ja andestust. Kasutades superstaar Raimondo Laikre sõnu "Kallista täna. Hoia hellalt oma lähedasi ja ütle neile, et armastan teid, sest keegi meist ei tea seda, kas seda võimalust mulle homme veel antakse".

Suured tänud Maiele, Pillele ja Kallele, kes hoolitsevad meie terviseraja eest, Hannesele, kes leiab aega alati, et aidata meie vallas korraldada mitmeid spordiüritusi ning  päkapikk Väinole, kes ei unusta kinkimast jõulukuuske Kaiu rahvamajale

Soovin teile kõigile meeldivaid, kerge pakasega rahulikke Jõule, kena aastavahetust ja teguderohket uut 2015.aastat. Head tervist ja julget suusa-,  matka- ja terviseradade kasutamist. Väikesed põnnid koos isade ja emadega kelgumäele. Loomulikult  sportlikku vaimu, üksteise mõistmist ja kui vaja ka abistamist. Kohtumiseni juba tervist ja peret tugevdavatel üritustel

Aivo Sildvee 
spordi- ja terviseedenduse spetsialist
Tel: (+372) 484 5285 
     (+372) 510 9491
aivo@kaiu.ee

Üle riigi toimub ennetuskampaania „Vähem on parem"

Tervise Arengu Instituut viib alates 20. oktoobrist taas läbi alkoholi liigtarvitamise ennetuskampaaniat „Vähem on parem". Selle eesmärk on anda mõtteainet vaagimaks, mida inimene alkoholitarvitamisega tegelikult võidab ja mida kaotab.

2012. aastal tarvitati Eestis elaniku kohta 10,4 liitrit absoluutset alkoholi. Kuulume sellega maailmas ühtede enim alkoholi tarvitavate riikide hulka. Alkoholitarvitamist võib pidada Eesti ühiskonnas normiks, seda teeb enamik ja alkoholitarvitamist ei pea põhjendama. Täna ei küsita „miks sa jood?", vaid „miks sa ei joo?".

Üle riskipiiride tarvitas alkoholi 2012. aastal 20% meestest ja 12,9% naistest, need numbrid on paari viimase aastaga võrreldes vähenenud.

Kampaania kutsub üles inimesi mõtlema, milline on alkoholi roll nende elus („miks ma joon?") ning milliseid positiivseid muutusi võiks nende elus toimuda alkoholitarvitamise vähendamise tulemusel. Kampaanias jutustavad oma lugu erinevad inimesed, näidates, et hea elu ei pea sisaldama alkoholi, pigem vastupidi.

Kampaania pikem eesmärk on kujundada uut normaalsust, kus alkoholitarvitamine ei oleks eduka, kaasaegse elustiili osa.

Kampaaniat rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013–2014" raames ja see on osa Tervise Arengu Instituudi tegevuskavast alkoholi liigtarvitamise kahju vähendamiseks.

Lisainfo:

http://www.tai.ee/et/instituut/pressile/kampaaniate-arhiiv/2014/3496-vahem-on-parem

Maris Jakobson
Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik
tel: 659 3906
maris.jakobson@tai.ee


Järgmisest aastast tõusevad lastetoetused ja pension


uudised Rapla Haiglast

Alustame haiglas uute täiendavate arsti-vastuvõttudega, lisaks praegustele. Küsimuste korral pöörduge või helistage haigla polikliiniku registratuuri telefonidel 4890710 või 4890711.

Naha-ja suguhaiguste arst dr Kanni Vahvik-Heinsoo võtab vastu 1 kord kuus. Teadmiseks, kel vajadus, et dr Vahvik-Heinsoo, samuti nagu dr Helve Ambur, teeb krüoteraapiat (s.o.külmaravi).

Südamearst dr Heli Kaljusaar võtab vastu 1-2 korda kuus. Vastuvõtule lisaks analüüsib dr Kaljusaar oma patsientidele tehtud koormusteste, samuti teeb südame ultraheli-uuringuid.

Psühhiaater dr Tamara Babitševa võtab vastu 1 kord kuus, laupäeviti.

Palume kõigil haigetel enne polikliiniku arstide juurde minekut läbi käia registratuurist. See kehtib nii esmaste- kui korduvvisiitide korral. Ka neil juhtudel, kui eriarsti juurde minekuks pole vaja perearsti saatekirja (näiteks naistearsti või psühhiaatri vastuvõtule), on siiski vaja kõigepealt pöörduda registratuuri. Haigla polikliiniku töö oleme korraldanud nüüd selliselt, et arstide vastuvõttude aegu töötab ka registratuur, sh laupäeval, kui on psühhiaatri vastuvõtt.

Esmase visiidi tasu ravikindlustatud isikutel on 5 €, polikliiniku registratuuris on võimalik tasuda sularahas või kaardimaksega.

Rapla haigla juures hakkab 1 kord kuus olema AS Mammograafi MRT buss. (MRT – magnetresonants tomograafia) . Sellele uuringule suunavad teid Rapla haigla eriarstid. Perearst suunab näidustusel teid kõigepealt eriarsti, näiteks neuroloogi vastuvõtule, kes omakorda annab saatekirja ja leiab aja uuringuks MRT bussis. Loodame, et nii saavad mitmedki haiged vajaliku diagnostilise uuringu kiiremini ja kodulähedasemalt tehtud.

Kehtima jäävad kõik senised vastuvõtud. Täiendame ka oma kodulehte www.raplahaigla.ee  ja samuti oleme info edastanud perearstidele. 


Sõeluuring rinnavähi varaseks avastamiseks

Eesti haigekassa ennetusprogrammi raames kutsutakse käesoleval, 2014. aastal rinnavähi varasele uuringule 1951., 1952., 1956., 1958., 1960., 1962. ja 1964. aastal sündinud naised.

Vajalik on ravikindlustuse olemasolu. Haigekassa saadab teile isiklikud kutsed, kuid kindlasti pöörduge ka siis, kui kutse pole teieni veel jõudnud.

Teistel aastatel sündinud naised, kel on tervisemure ja kes oma arvates vajaksid rinnauuringut, palun tulge kõigepealt naistearsti juurde, kes annab teile saatekirja uuringule.

AS MAMMOGRAAFI BUSS on Rapla haigla juures (Alu tee 1)  21.juulist kuni 21. augustini.

Uuringule palutakse registreeruda telefonil 6274 470 (E – R kell 08.00.-16.00).

Uuringule tulles võtke kaasa isikut tõendav dokument. Teavet saate ka haigla naistenõuandlast.

 


KredExi "Kodutoetus lasterikastele peredele"

Sihtasutus KredEx annab teada, et alustab lasterikaste perede kodutoetuse taotluste vastuvõttu. Taotluste esitamise tähtaeg on 19.05.2014.

Riiklik tagastamatu toetus eluasemetingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt neli kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta 2 viimase aasta tuludeklaratsiooni alusel ei ole suurem kui 355 eurot kuus.

Maksimaalseks toetussummaks on 7000 eurot, kui taotleja leibkonnas on 8 või enam last, on maksimaalseks toetussummaks 14 000 eurot. Taotleja, kes on eelnevalt meetme raames toetust saanud, võib taotleda toetust kuni 5000 eurot.

Varasematel aastatel toetust saanud leibkonnad, kes vastavad toetuse taotlemise tingimustele ja kellel on olemas jätkuv vajadus toetuse järele, peavad korduvatoetuse taotlemise hetkeks olema kasutanud eelmist toetust sihtotstarbeliselt, projekti tähtaegselt lõpetanud ja KredExile esitanud toetuse kasutamise aruande.

Toetuskõlblikud tegevused:

  • eluaseme püstitamine, rekonstrueerimine või laiendamine, samuti eluaseme tehnosüsteemide – või võrkude rajamine, muutmine või asendamine
  • eluaseme renoveerimine
  • ehitusprojekti koostamisega, omanikujärelevalvega ja ehitusloa või ehitamiseks kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku taotlemisega seotud kulude katmine
  • eluaseme soetamine leibkonnale
  • eluasemelaenu põhiosa tagasimakse toetamine

Nõuded taotlejale:

  • Taotleja on seaduslik(ud) vanem(ad), lapsendaja(d), kasuvanem(ad), eestkostja(d) või võõrasvanem(ad), kelle leibkonda kuuluvad vähemalt neli kuni 19-aastast last. Leibkonda kuuluvad vanemad esitavad taotluse ühiselt
  • Taotleja on koos laste ja täiendavate ülalpeetavatega registreeritud rahvastikuregistris toetuse aluseks olevasse eluruumi
  • Eluaseme soetamise, ehitise püstitamise või elamiskõlbmatu elamispinna rekonstrueerimise korral on taotleja koos lastega registreeritud rahvastikuregistris samale aadressile
  • Taotleja või tema kuni 19-aastane laps on toetuse aluseks oleva eluruumi omanik, kaasomanik või saab selle omanikuks või kaasomanikuks enne toetuse väljamaksmist
  • Taotleja omandis ei ole rohkem kui üks eluruumina kvalifitseeruv kinnisomand v.a kõrvuti või üksteise peal paiknevad korteriomandid või majaosad, mis on omavahel ühendatud
  • Taotleja leibkonna kahe viimase aasta keskmine maksustatav tulu leibkonna ühe liikme kohta ei ole suurem kui 355 eurot kuus va eelnevalt eraldatud toetus
  • Taotlejaks ei või olla isik, kelle suhtes on jõustunud kohtuotsus füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamiseks ja/või pankroti väljakuulutamiseks või kelle vastu on algatatud täitemenetlusi võlgade katteks ja/või kelle kinnisvara on arestitud

Nõutavad dokumendid:

  • taotlus
  • taotleja(te) isikuttõendava dokumendi koopia
  • ülalpeetavate puhul tõend, mis kinnitab ülalpeetava vastavust juhendi punktis 1.3.5 toodud nõuetele
  • koopia lapsendaja, kasuvanema, eestkostja, võõrasvanemaks määramise otsusest
  • taotleja kõigi täisealiste leibkonna liikmete 2012 ja 2013 aasta tuludeklaratsiooni koopia (pdf formaat internetipangast), täisealiste leibkonna liikmete töötamisel välisriigis tuludeklaratsioonide koopiad kohase välisriigi maksuametist
  • juhul, kui tuludeklaratsioone ei ole esitatud ja/või tulu saadud, siis Maksu- ja Tolliameti tõend 2012 ja 2013 aastal saadud maksustatava tulu või selle puudumise kohta

Laste sünnitunnistusi, abielutunnistusi või abielutõendeid ei pea esitama v.a. juhul kui dokumentidele puudub ligipääs rahvastikuregistris.

Vastavalt sihtotstarbele esitatakse lisaks järgmised dokumendid:

Ehitise püstitamine, rekonstrueerimine, laiendamine, renoveerimine, tehnosüsteemide või - võrkude rajamine, muutmine, asendamine:

  • ehitustööde eelarve
  • hinnapakkumised vähemalt kahelt tööde teostajalt, kui projektis sisalduvate tööde teostamiseks kasutatakse teiste isikute teenuseid
  • hinnapakkumine vähemalt ühelt ehitusmaterjalide müüjalt, kui projektis sisalduvad tööd tehakse ise

Eluaseme soetamine:

  • soovitava eluaseme kirjeldus, kuhu märgitakse kinnisasja tüüp, asukoht, suurus, seisukord, sissekolimisvalmidus, remondivajadus ja selle hinnanguline maksumus, kirjeldusele lisatakse fotod või internetiaadress fotode leidmiseks internetist

Eluasemelaenu põhiosa tagasimakse taotlemine:

  • krediidiasutuse tõend eluasemelaenu kohta, milles on näidatud laenulepingu number, laenulepingu sõlmimise kuupäev, laenu saaja(d), laenu sihtotstarve, laenu summa, laenuobjekti aadress, laenu põhiosa jäägi summa, igakuise tagasimakse kuupäev ja võimalike laenuvõlgnevuste olemasolu.

Taotlus koos lisadokumentidega tuleb esitada KredExile digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil toetused@kredex.ee või paberkandjal AS Eesti Posti kaudu tähitud kirjana aadressil SA KredEx, Hobujaama 4, Tallinn, 10151.
Toetuse täpsed tingimused on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri  poolt kinnitatud juhendiga „Kodutoetus lasterikastele peredele". Nii juhend kui taotlusvorm koos lisadega on kättesaadavad KredExi kodulehel .

Pärast taotlusvooru lõppemist ja laekunud taotluste menetlemist, küsib KredEx tingimustele vastavate taotlejate elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt hinnangu taotlejale toetuse eraldamise vajaduse, sihtotstarbelise ja jätkusuutliku kasutamisvõimekuse ning leibkonna liikmelisuse kohta.

Lisaküsimuste korral palume ühendust võtta järgmistel telefoninumbritel: 667 4110, 667 4109, 667 4108.

Parimate soovidega

Kersti Saar
Toetuste haldur

KredEx
Hobujaama 4, 10151 Tallinn
tel:     +372 667 4109
faks:  +372 667 4101
www.kredex.ee