Vähekindlustatud laste sporditegevuse toetamine

Lastekaitse Liit ja Valio algatasid 2016 aasta juunist ühiselt Liblikaefekti heategevuskampaania ja jätkavad seda ka sellel aastal (vaata https://www.alma.ee/liblikaefekt/uldinfo ), mille eesmärk on toetada vähekindlustatud laste sporditegevust. Kampaania jooksul annetab Valio iga 150-grammise Alma liblikaga kohupiimakreemi müügitulust ühe sendi heategevuseks. Kogutud annetused aitab vähekindlustatud lastele jagada MTÜ Lastekaitse Liit.

Kampaania põhieesmärgiks on vähekindlustatud lastele juhendatud sporditegevuste toetamine aastase osalustasu maksmise kaudu
 

KELLELE:

  • Raskustesse sattunud perede lapsed
  • Lasterikastest peredest pärit lapsed
  • Vanavanemate kasvatada jäänud lapsed
  • Lapsed, kes mingil põhjusel spordiks toetust vajavad
  • Lapsed ja noored vanuses 6‑18 aastat

MILLEKS:

  • Toetuse eesmärk on suurendada vähekindlustatud laste võimalusi tegeleda spordiga.
  • Sporditegevuse toetamine toimub aastase osalustasu maksmise kaudu (ülekanded teostatakse otse treeningasutuse kontole, toetuse saajale rahalist väljamakset ei teostata).
  • Kuulumine ringi, klubisse ei ole eeldus iseeenesest ‑ toetatakse ka spordiga alustamist, oluline on soov hakata regulaarselt trennis käima.
  • Toetuse lubatud kasutusvaldkond on trennide osalustasud aastaseks perioodiks (jaanuar 2018 - detsember 2018).

KUI PALJU:

  • Toetussumma ühe lapse kohta on aastane trenni osavõtutasu (perioodil jaanuar - detsember 2018).
  • Toetussumma üle lapse kohta on maksimaalselt 500 (viissada) eurot koos käibemaksuga.

KUIDAS:

Liblikaefekti toetusele kandideerimise kriteeriumid ja ankeedi leiab veebilehelt https://www.alma.ee/liblikaefekt/taotluse-kriteeriumid .Esimesed toetustesaajad saavad vabalt trennis käima hakata 2018. aasta algusest ning selleks peavad nad olema taotluse esitanud hiljemalt 15. oktoobriks 2017. aastal ning osutunud valituks.
 

Parimate tervitustega,

MTÜ Lastekaitse Liit

Helen Saarnik

Täiskasvanute hambaravihüvitis

Tänavu 1. juulist kehtib igale ravikindlustusega täiskasvanule aastas vähemalt 30-eurone hambaravihüvitis. Kuna summa ei kandu üle järgmisesse kalendriaastasse, tasub tänavune hüvitis enne aasta lõppu ära kasutada.

Tänaseks on täiskasvanute hambaravihüvitist kasutanud 20 tuhat inimest üle Eesti enam kui 800 tuhande euro eest. Hüvitist saab kasutada kokku 138 hambaravikabinetis.

Rapla maakonnas saab täiskasvanute hambaravihüvitist 12. septembri seisuga kasutada viies kohas: Raplas Margarita Puusta Hambaravi OÜ ja Dr Helve Riisalu Hambaravi, Rapla vallas Epp Sarapuu Hambaravi OÜ, Märjamaal Margarita Puusta Hambaravi OÜ ja Märjamaa vallas Haldja Hambaravi OÜ.

Rapla maakonnas on täiskasvanute hambaravihüvitist tänaseks kasutanud ligi 1100 inimest, sh üle 600 inimese 30eurost hüvitist ja pea 500 inimest 85eurost hüvitist kokku ligi 43 tuhande euro eest.

Kuidas hüvitist kasutada?

30-eurost hambaravihüvitist saab kasutada ühel hambaarsti külastusel kuni 50% hambaraviarve eest tasumiseks ning teise (vähemalt) poole summast tasub patsient ise.

Rasedad, alla üheaastase lapse emad, osalise või puuduva töövõimega inimesed, üle 63-aastased eakad ning suurenenud hambaravivajadusega inimesed saavad alates 1. juulist hambaravihüvitist 85 eurot aastas ning nemad tasuvad raviarvest alati vähemalt 15% ise.

Hüvitis arvestatakse patsiendi arvelt maha kohe hambaarsti juures makstes ning hiljem ei pea inimene esitama ühtegi dokumenti või avaldust.

Hüvitist saab kasutada ainult nende hambaarstide juures, kes on haigekassa partnerid. Seda, kas arst on sõlminud vastava lepingu, tasub alati aega kinni pannes kliinikult küsida või vaadata haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee/hambaravi


Üks hüvitis kehtib ühel kalendriaastal

30 või 85 euro suurust hüvitist saab kasutada kuni kalendriaasta lõpuni ning kasutamata jäänud summa järgmisesse aastasse üle ei kandu.

Kui patsiendil jääb hambaarsti visiidil mingi osa hüvitisest kasutamata (näiteks 10 eurot), saab jääki kasutada järgmisel külastusel sama kalendriaasta sees kuni 31. detsembrini.

Alates jaanuari algusest on kõigil ravikindlustatud täiskasvanutel taas aasta jooksul kasutamiseks vastavalt kas 30 või 85 euro suurune hambaravihüvitis.

Kui patsient saabub hambaarsti juurde, saab ta küsida enne visiiti arstilt või registraatorilt, kui suur on tema hambaravihüvitise jääk.

Ainult esmavajalikele teenustele

Täiskasvanute hambaravihüvitis kehtib ainult esmavajalikele teenustele, mis on kirjas haigekassa tervishoiuteenuste loetelus: hambaarsti vastuvõtt, diagnostika (sh röntgenülesvõtted), ravimi asetamine ja ajutise täidise paigaldamine, püsiva täidise paigaldamine, hamba eemaldamine, mädakolde avamine ja ravimine, juureravi, igemealuse hambakivi kirurgiline eemaldamine ja tuimestus.

Enne visiit tasub alati huvi tunda, milliseid teenuseid hambaarst teile osutab ning kas need kuuluvad hüvitatavate nimekirja või mitte. Nii saab vältida ootamatusi arve tasumisel.

Kuidas arvutatakse hüvitatavat summat aga siis, kui arst osutab nii nimekirja kuuluvaid kui ka mittekuuluvaid teenuseid? Sel juhul arvestatakse hüvitise summa maha ainult nende teenuste eest, mis on kirjas esmavajalike teenuste nimekirjas. Ülejäänud teenuste eest tasub patsient täishinda vastavalt hambaarsti hinnakirjale.

Näiteks, kui hambaarst paigaldas teile ühel vastuvõtul täidise ning valgendas teie hambaid, saab hüvitist kasutada ainult vastuvõtu ja täidise paigaldamise eest. Hammaste valgendamise eest tasute täishinda.

Hambaarst võib patsiendilt küsida ka visiiditasu 5 eurot (v.a lapseootel naistelt).

Mis saab proteesihüvitisest?

Alates 1. juulist kehtib uus täiskasvanu hambaproteesihüvitise määrus. Proteesihüvitist on võimalik kasutada kolme aasta peale summas 260 eurot.

Proteesihüvitisele on õigus ravikindlustusega töövõimetuspensionäridel, vanaduspensionäridel, üle 63aastastel ning osalise või puuduva töövõimega inimestel.

Proteesihüvitise taotlemiseks on kaks võimalust: 1) esitada haigekassale hambaproteeside hüvitise avaldus ja proteesimistööde eest tasumist tõendav dokument või  2) esitada proteesitegijale avaldus, kus taotlete kulude kandmist hüvitise ulatuses otse proteesitegijale.

Kõik proteesihüvitise taotlemiseks vajalikud avaldused leiate haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee (Avaleht -> Dokumendid ja blanketid) või haigekassa klienditeenindusest.

Pane tähele! Alates 1. jaanuarist 2018 ei pea enam proteesihüvitise saamiseks avaldust tagantjärele esitama, kogu arveldus toimub otse hambaarsti ja haigekassa vahel ehk soodustust arvestatakse raviarvelt maha hambaarsti juures maksmise hetkel.

Rohkem infot hüvitiste ja hambaravipartnerite kohta saab lugeda www.haigekassa.ee/hambaravi, küsida haigekassa klienditelefonilt 669 6630 (E-R kell 08.30-16.30) ning klienditeenindustest või saates allkirjastatud avalduse info@haigekassa.ee, samuti riigiportaalist www.eesti.ee.

Lisaks kaardirakenduse saab täiendavat infot hüvitise kasutamise kohta maakondade ja linnade lõikes siit: http://www.haigekassa.ee/hambaravi#statistika

NÄITED HÜVITISE ARVUTAMISEST

30 euro näide (1)

Kui hambaravi arve on näiteks 50 eurot ja te saite selle eest esmavajalikke teenuseid, mis kuuluvad hüvitatavate teenuste nimekirja, tasute teie 50% raviarvest ehk 25 eurot ja teise 50% hüvitab haigekassa. Kui külastate sama aasta jooksul veel kord hambaarsti, hüvitab haigekassa järgmisest raviarvest veel 5 eurot, kuna teie hüvitise kogusumma on 30 eurot ühes kalendriaastas.

30 euro näide (2)

Kui hambaravi arve on näiteks 85 eurot ja te saite hüvitatavaid teenuseid 40 euro eest ning mittehüvitatavaid teenuseid 45 euro eest, tasute ise 65 eurot (ehk 50% 40 eurost + 45 eurot) ning haigekassa tasub 50% hüvitatavate teenuste summast ehk 20 eurot. Teile jääb samal kalendriaastal kasutamiseks hüvitise jääk 10 eurot.

30 euro näide (3)

Kui hambaravi arve on 70 eurot ja kõik teile osutatud teenused on hüvitatavate teenuste nimekirjas, tasute ise 40 eurot ning haigekassa hüvitab 30 eurot. Pärast visiiti on teil selleks kalendriaastaks hambaravihüvitis kasutatud.

85 euro näide

Kui hambaravi arve on 60 eurot ja saite selle eest esmavajalikke teenuseid, tasute ise 9 eurot ehk 15% ja haigekassa hüvitab 85% ehk 51 eurot. Pärast visiiti on teie hüvitise jääk 34 eurot, mida saate kasutada järgmisel hambaarsti visiidil sama kalendriaasta sees.

 
Kaidi Kasenõmm
Tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse spetsialist
Kaidi.Kasenomm@haigekassa.ee
Lastekodu 48, Tallinn 10144
Tel: (+372) 669 6630
E-post: info@haigekassa.ee
www.haigekassa.ee

 


Noorsportlase terviseuuring

 

Dr Taivo Väärsi alustab vastuvõttudega taas 23.septembril. Uuringu eest maksab haigekassa.

Noorsportlaste tervisekontroll on suunatud 919 aastastele noortele, kes spordivad regulaarselt lisaks kooli kehalise kasvatuse tundidele vähemalt 5 tundi nädalas.

Noorsportlased
(kuni 19aastased)

Uuringute maht

Sagedus

Teostaja

  5 – 8 treening-
  tundi nädalas

  • spordiarsti vastuvõtt
  • põhjalik arstlik läbivaatus
  • EKG
  • spirograafia
  • lisauuringud meditsiinilistel näidustustel
    (nt ehhokardiograafia,
    EKG koormustest, röntgenuuringud, 
    ultraheliuuringud jm)

 igal 2. aastal 

 spordiarst 

  rohkem kui 8
  treeningtundi
  nädalas

   lisaks eelnevale:

  • EKG koormustest
  • lisauuringud meditsiinilistel näidustustel 

 

1 kord
aastas

 

spordiarst

Tervisekontrolli teostatakse polikliiniku funktsionaaldiagnostika kabinetis (kab.20).

Kasutusel on 2015 aastal soetatud GE Healthcare koormustesti süsteem (veloergomeeter-„jalgratas") ja spirograaf (kopsufunktsiooni uuringuks).

Kabinetis on pesemisvõimalus.

Registreerimine registratuuri telefonil 4844050.

Registreerimisel tuleb valida 30 minutiline või 60 minutiline vastuvõtu aeg.

60 min. aeg on vajalik üle 8 tunni nädalas treenivatele sportlastele, kellele juhendi järgi teostatakse EKG koormustest. 

  

MIDA PEAB TEADMA TERVISEUURINGULE TULLES?

  • Enne uuringule minekut tuleb täita küsimustik.  Link küsimustikule allpool. Vastamisel peaksid vanemad noorsportlasi aitama või nooremate puhul küsimustiku ise täitma, sest laps või nooruk ei pruugi ise kõike oma tervisega seonduvat mäletada ja teada.
  • Uuringule minnes peaks ägedast haigusest olema möödas vähemalt paar nädalat.
  • Uuringupäeval ei tohiks noor enne uuringut trennis käia ja raskest treeningust tuleks hoiduda ka päev varem, sest see segab tervisliku olukorra objektiivset hindamist.
  • Noorsportlaste terviseuuringuteks ei ole saatekirja vaja
  • Baas- ja täiendavad uuringud (meditsiinilistel näidustustel) on noorsportlastele tasuta.
  • Võta kaasa isikut tõendav dokument (ID-kaart, õpilaspilet, pass).
  • Võta kaasa eelmise terviseuuringu protokoll (olemasolu korral).

Kui terviseuuringu raames on plaanis koormustest, siis lisaks eespool kirjeldatule:

  • söö 2-3 tundi enne uuringule minekut;
  • tarvita piisavalt vedelikku;
  • ära joo uuringupäeval kohvi ega kanget teed, alkoholi ei tohi tarvitada ööpäeva jooksul enne uuringut.

Koormustestile tulles võta kaasa:

  • spordiriided ja puhtad spordijalatsid;
  • pesemisvahendid ja käterätik;
  • jook (vesi, spordijook).

Vt ka www.raplahaigla.ee  kust leiate Spordimeditsiiniline_terviseuuring_küsimustik_ESMF1_Raplamaa_Haigla

 


Rinnavähi sõeluuring

Rinnavähi sõeluuring

Uuringutele kutsutakse naisi iga 2 aasta järel.
50–62-aastastele ravikindlustatud naistele, sünniaastaga: 

Emakakaelavähi sõeluuring

Uuringutele kutsutakse naisi iga 5 aasta järel.
30–55-aastastele ravikindlustatud naistele, sünniaastaga: 

2017. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud naisi sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965 ja 1967.

2017. aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud naisi sünniaastatega 1962, 1967, 1972, 1977, 1982 ja 1987.


Kuidas sõeluuringus osaleda?

Nimeline kutse saadetakse postiga rahvastikuregistri aadressile.

Kutseid ei saa need naised, kes eelmisel aastal mammograafilisel uuringul juba käisid, kellel puudub kehtiv kindlustuskaitse või kellel on andmekogus mittetäielik aadress (näiteks ainult linna täpsusega). Kutsel on märgitud kõik uuringuid teostavad raviasutused, kuhu saab end uuringule registreerida. 

Uuringul osalemiseks ei pea kutset ootama jääma. Kui teie sünniaasta on tänavuste kutsesaajate nimekirjas, tuleb lihtsalt helistada kõige sobivamasse tervishoiuasutusse. Tervishoiuasutuste kontaktid on leitavad siit. Registreerumisel kontrollitakse eelkõige teie sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Uuringule minnes võtke kindlasti kaasa isikut tõendav dokument.

 

RINNAVÄHI SÕELUURINGU MAMMOGRAAFIABUSS on RAPLA HAIGLA juures 17.juulist kuni 24.augustini.

Palun jälgige vastuvõtuaegu! Et kindlustada endale sobiv uuringuaeg, palun registreeruge eelnevalt telefonil 627 4470. Kui teie sünniaasta vastab sõeluuringu sihtgrupile, võite tulla ka üldjärjekorras, ilma eelneva registreerumiseta. Sel juhul on ooteaeg pikem.

Kui naistearst on andnud uuringuks saatekirja, on kindlasti vaja helistada tel 627 4470! 

 

Sõeluuringute kohta saate infot ka naistearstilt ja ämmaemandalt.

Günekoloogilisele vastuvõtule ega sõeluuringule tulekuks ei ole vaja perearsti saatekirja.

Info Raplamaa haigla naistenõuandla telefonil 48 90 738.

Haigla polikliiniku registratuur 48 44 050.


Konservide jagamine puudust kannatavatele inimestele

 

Kaiu vallale eraldati toimetulekuraskustes inimestele jagamiseks 984 toosi riigi tegevusvarudesse kuuluvaid konserve (sealiha omas mahlas 325g).

Need jagatakse Kaiu valla  puudust kannatavatele isikutele:

  1. üksi alaealist last või lapsi kasvatavale vanemale;
  2. üksi elavatele pensionäridele, kelle pension on väiksem kui 350 eurot;
  3. ennetähtaegsetele vanaduspensionäridele;
  4. puudega lapse peredele;
  5. paljulapselistele peredele (alates 3 alaealise lapsega pered).

Konserve jagatakse Kaiu Vallavalitsuse ruumides kodanike vastuvõtuaegadel. Konservidele järgi tuleval pereliikmel palume kaasa võtta isikut tõendav dokument. Konservid väljastatakse allkirja vastu.

Saadud kogus võimaldab igale abivajajale eraldada kolm konservi. Sotsiaaltööspetsialistil on õigus konserve eraldada täiendavalt neile abivajajatele, kelle majanduslik olukord on ootamatult muutunud.

Küsimuste korral palume võtta ühendust sotsiaaltööspetsialisti Kaja Heinsaarega telefonidel 4845525, 53292701 või e-maili teel kaja@kaiu.ee.

 


Raske või sügava puudega lapsle TASUTA lapsehoiuteenus ja koolivaheaegade laagrid

 
Alates 2016 aasta jaanuarikuust viib Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Harjumaa piirkonnas läbi projekti, mille raames pakutakse tugiteenuseid raske ja sügava puudega lastele vanuses 0 -17 (k. a.) eluaastat. Lapsevanemale on teenus tasuta, teenusele saamiseks tuleb esitada taotlus Sotsiaalkindlustuameti kaudu, mis pakub rahastust teenuse katmiseks ühes kalendriaastas 4918 eurot lapse kohta. Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Teenusele saamiseks peab lapsel olema kehtiv puue (raske või sügav) ja rehabilitatsiooniplaan.
 
Gähtlin Leppänen
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
Lapsehoiuteenuse koordinaator
Tel: 5884 1084

Tasuta õigusnõustamise teenus erivajadusega inimestele

 

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koostöös sihtasutusega Õigusteenuste Büroo (ÕTB) alustab aprillist 2017 õigusnõustamise teenuse pakkumist keskmise, raske või sügava puudega inimestele. Erivajadusega isiku elukondlike õigusküsimuste lahendamiseks võivad sihtgrupi esindajatena nõustamisele pöörduda ka sihtgrupi hooldajad või pereliikmed.

Teenus on sihtgrupi jaoks tasuta.
Õigusnõustamiseks on vajalik eelregistreerimine SA Õigusteenuste Büroo telefonidel:
601 5122 või 53 850 005 (SMS)
 
Täpsem info teenuse kohta on leitav EPIKoja veebilehelt:
 

Teavitus Euroopa Liidu toiduabi jagamisest

 Sotsiaalministeerium jagab koos Toidupangaga 2017. aasta kevadel Euroopa enim puudust kannatavate inimeste abifondi ostetud toiduabi. Toiduabi on õigus saada inimestel, kes 2017. aasta jaanuaris ja veebruaris taotlesid ja said toimetulekutoetust või kellele maksti neil kuudel vajaduspõhist peretoetust.

Eelpool toodust tulenevalt on Teil õigus saada toiduabi, millele palume järele tulla:

Kaiu vallamajja, aadressiga Kasvandu tee 17, Kaiu alevik , E-N kella 9.00-17.00.

Toiduabi väljastatakse isikut tõendava dokumendi alusel. Kui Teil puudub võimalus nimetatud päeval kaubale järele tulla, võite volitada enda esindaja toiduabi välja võtma. Kaup väljastatakse mõlemal juhul isikut tõendava dokumendi alusel.

Oluline:

  • Kaubale järgi tulles pidage palun kinni päevast ja osutatud kellaajast.
  • Üks komplekt toiduaineid kaalub 13 kg ning sisaldab: tatart, neljaviljahelbeid, riisi, kuivatatud puuviljasegu, rapsiõli, suhkrut, veiselihakonserve, kanalihakonserve, sprotikonservi, purgisuppi, šokolaadi, teed ja kohvi. Toiduabile järele tulles tuleb kaasa võtta kogu komplekt.
  • Ühe toiduabi komplekti kaasavõtmiseks tuleb kindlasti kaasa võtta kaks tugevat kotti.
  • Komplektide arv sõltub teie pere/leibkonna liikmete arvust, mille deklareerisite sotsiaaltöötajale siis, kui toetust taotlemas käisite. Kui Teie pere saab enam kui ühe komplekti, palume kaasa võtta vastava arvu kotte.
    Näide:
    5-liikmeline pere, kus kõigile on ette nähtud toiduabi saab viis komplekti toiduabi ehk 5 x 13= 65 kg. Vajalik seega vähemalt 5 x 2 = 10 kotti.
  • Kui on mitu komplekti, võib toiduabil mitu korda järel käia.

Kui loobute toiduabi saamise võimalusest või ei vaja seda, palun teavitage Toidupanga esindajat või oma sotsiaaltöötajat. Küsimuste korral võib samuti pöörduda kas kohaliku sotsiaaltöötaja või toidupanga esindaja poole.
 


Koos väsimuse vastu

 https://xn--snumid-pxa.ee/wp-content/uploads/2017/03/rs0103015-copy.jpg

 

Hea  uni  ning korralik öine väljapuhkamine on hädavajalik hea tervise, füüsilise ja vaimse  toimimise ning akadeemilise edukuse jaoks.  Teismelised eelistavad magama minna ning ärgata suhteliselt hilja, kuid nende füsioloogiline vajadus on magada vähemalt 8-9 tundi igal ööl.  2/3 Eesti koolinoortest on argipäeviti väsinud.  Uuringutes teismeliste unemustrite kohta on välja toodud terve rida tegureid, mis kõik soodustavad kroonilist unepuudust – elektroonilise meedia kasutamine (eriti õhtusel ja öisel ajal ning mitme seadme kasutamine  üheaegselt), online valmisolek suhelda sotsiaalvõrgustikes, kofeiini sisaldavate jookide tarvitamine, vähene vanemlik kontroll ja reeglite puudumine  õhtuse magamamineku suhtes. Noored, kes tarbivad alkoholi, on oluliselt väsinumad.

Armsad emad ja isad! Ainult  teie saate oma kodus lapse päevaja  öörežiimi korrigeerida. Tark mees Kristjan Port, Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor, ütleb: kas sa tead, et kui sa lähed valel ajal magama, siis sa jääd lolliks, arvatavasti lähed paksuks ning sured enne õiget aega. Lapsi surmaga ähvardada on suhteliselt väheefektiivne, küll aga ütleb see lause, et magamatus on ohtlik. Kampaaniaga, mis kestab terve  märtsikuu, püüame tähelepanu alla tuua õpilaste väsimuse ja ülekoormatuse.

Kampaania märksõnad:

  • Unerežiim (peab magama 8 +h!), magamamineku aeg.
  • Vanemlik kontroll ja spetsialistide tähelepanu laste ja noorte  „unehügieeni" suhtes.
  • Ekraaniaeg.

Enamus nendest ettepanekutest on pärit 2016.a. osaluskohvikust noorte poolt.

Mida saavad lahenduse leidmiseks ja saavutamiseks ära teha  otsustajad (õpetajad, koolijuhid, poliitikud, täiskasvanud)?

  1. Pidada loenguid koolides, kui tähtis on tegelikult õige unerežiimi leidmine ja kui tähtis on magamine ja õigel ajal magama minek.
  2. Katsetada kodutöödevaba nädalat koolis.
  3. Vähem kodutöid anda lastele.
  4. Hoida kinni seadustest – nt üks kontrolltöö päevas.

Mida saavad ära teha vanemad:

  1. Aidata hoida maast ja madalast kindlat päevarežiimi – uneaeg õigel ajal.
  2. Jälgida, et laps ei oleks liiga palju ekraanide taga.
  3. Vältida kõikvõimalikke nutiseadmete ostmist, lapse magamistoas ei tohiks olla televiisorit!
  4. Leida ühistegevusi ekraaniaja asemel – lauamängud, ühine sportimine jne.
  5. Tunda huvi lapse tegemiste vastu.
  6. Jälgida, et magama minek ja hommikune ärkamine olgu tore ja stressivaba. Ei tohi minna magama vihasena, riius olles.
  7. Hommikusöögi söömine äratab lapse üles.

Mida saavad lahenduse leidmiseks ja  saavutamiseks ära teha noored?

  1. Tuleb magada oma uneaeg täis – 8-9 tundi!
  2. Kindel režiim, ajaplaneerimine.
  3. Kui tunnis aru ei saa, tuleb minna konsultatsiooni.
  4. Magada päeval, kui ööunest ei piisa.
  5. Rääkida õpetajatega, et nad jätaksid vähem õppida.
  6. Õppida koolis ära (vahetundide ajal, huvitegevuste vahepeal, pärast kooli, kui koju jõuad, vahetundide ajal).
  7. Teha tunnitööd piisavalt kiiresti kaasa, et kodutööd ei jää.
  8. Jätta hobid ära, kui need segavad.
  9. Veeta vähem aega sotsiaalmeedias.
  10. Prioriteedid paika panna.
  11. Teha asju nädalavahetustel, siis on nädala sees rohkem aega.
  12. Telefon panna uneajaks ära, vähem kasutada nutiseadmeid.
  13. Pidada nõu vanematega, kuidas väärtuslikumalt oma aega sisustada.
  14. Kuulata kogenumaid täiskasvanuid ning märgata, mis tegelikult toimub, kui keha on väsinud.

Üle Laasner, Raplamaa tervisedendaja (täpsem info: www.raplatervis.ee)

 


Emakakaelavähi sõeluuring

 

Sõeluuring on terviseuuring, mis on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naistele emakakaela- või rinnavähi varaseks avastamiseks.

Eestis kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi vanuses

30-55 iga 5 aasta järel.

 

2017. aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud naisi sünniaastatega 1962, 1967, 1972, 1977, 1982 ja 1987.


Kuidas sõeluuringus osaleda?

Nimeline kutse saadetakse postiga rahvastikuregistri aadressile.  Kui rahvastikuregistris olevad  andmed on ebatäpsed, ei pruugi kõik kutsed adressaadini jõuda. Koos paberkutsega genereeritakse ka elektroonne kutse, mis saadetakse E-Tervise patsiendiportaali

Kutseid ei saa need naised, kellel puudub kehtiv kindlustuskaitse või kellel on andmekogus mittetäielik aadress (näiteks ainult linna täpsusega). 

Uuringul osalemiseks ei pea kutset ootama jääma. Kui teie sünniaasta on tänavuste kutsesaajate nimekirjas, tuleb lihtsalt helistada tervishoiuasutusse. Registreerumisel kontrollitakse eelkõige teie sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Uuringule minnes võtke kindlasti kaasa isikut tõendav dokument.

Kõik perearstid saavad 2017. aasta veebruaris info, kes nende nimistu naistest sel aastal uuringule kutsutakse. Perearst saab naisi täiendavalt teavitada uuringul osalemise vajalikkusest, samuti vaadata, millisele aadressile on kutse saadetud.

Naistele, kellele on 2016. aastal PAP-test juba tehtud, saadetakse kutsed sõeluuringus osalemiseks aasta II pooles, et uuringutevaheline intervall oleks pikem.

Sõeluuringute kohta saate infot ka naistearstilt ja ämmaemandalt.

Günekoloogilisele vastuvõtule ega sõeluuringule tulekuks ei ole vaja perearsti saatekirja.

Info Raplamaa haigla naistenõuandla telefonil 48 90 738.

Haigla polikliiniku registratuur 48 44 050. 


Häirenuputeenus Medi.ee


Jõusaali ja sauna kasutamine

Lahtioleku ajad:   alates   01.01.2017.a

 

Kolmapäev:  
    NAISTELE   ja  MEESTELE     18.00 - 21.00

  on avatud jõusaal ja duširuum.

Reedel:
    NAISTELE      17.30 - 19.30 
    MEESTELE    19.30 - 21.30

  on avatud jõusaal, duširuum ja saun.

Pühapäev:  
    NAISTELE   ja  MEESTELE     13.00 - 16.00

  on avatud jõusaal ja duširuum.

 


HINNAD:


1. jõusaali ja duširuumi kasutamine                        1,50 €  2 tundi
2. jõusaali ja duširuumi kasutamine 
        pensionärile ja kuni 15-aastasele lapsele       1,00 €  2 tundi

3. jõusaali ja sauna kasutamine                              2,50 €  2 tundi
4. jõusaali ja sauna kasutamine
       pensionärile ja kuni 15-aastasele lapsele        1,50 €  2 tundi

5. sauna kasutamine                                                   2,00 €  2 tundi
6. sauna kasutamine
       pensionärile ja kuni 15-aastasele lapsele        1,00 €  2 tundi


Soodustingimustel abivahendeid saab nüüd ka apteegist

 

Suurematest Apotheka apteekidest saab alates tänasest soetada soodustingimustel abivahendeid - inkontinentsitooteid ja nahahooldusvahendeid.

Soodustingimustel saab seega soetada näiteks laste ja täiskasvanute mähkmeid, sidemeid, aluslinu, naha kaitse-, desinfitseerimis- ja pesemisvahendeid, niisutatud salvrätte jpm. "Kuna need vahendid on kasutusel igas vanuses inimestel ning neid on meie apteekidest ka varasemalt palju küsitud, otsustasime oma patsientidele vastu tulla ja tekitada ka apteeki abivahendite soodustingimustel soetamise võimalus," ütles Apotheka projektijuht Reet Teemets.

"Kiire elutempo ja teatud juhtudel ka raskendatud liikumisvõimaluste juures on patsiendi jaoks mugav soetada nii ravimid, tervisekaubad kui muud abivahendid kõik ühest kohast," sõnas ta.

Teemets lisas, et kui apteegi külastajatele on sellest pilootprojektist abi, näeb Apotheka hiljem kindlasti ka võimalust uute tootegruppide lisandumiseks. "Tooteid sortimenti valides lähtume eelkõige patsientide vajadusest, soovitustest ja toodete kvaliteedist," ütles Teemets ning lisas, et kuna sortiment võib apteekide lõikes erineda, tuleb sobiva abivahendi leidmiseks kindlasti pöörduda apteekri poole.

Kui inimesel on vaja abivahendit, tuleb tal esmalt pöörduda oma arsti või rehabilitatsiooniasutuse poole, kes hinnates tema probleemi väljastab vajadusel vastava tõendi, millega tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole. Tõendi alusel saab abivajaja Sotsiaalkindlustusametist isikliku abivahendi kaardi. Sellega saab soodustingimustel inkontinentsi- või nahahooldusvahendeid soetada nüüd ka Apotheka apteegist, kellel on Sotsiaalkindlustusametiga nimetatud abivahendite müümiseks kehtiv leping.

Soodustingimustel abivahendite ostmise õigus tuleneb Sotsiaalhoolekande seadusest.

Abivahend on toode või vahend, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet.

Soodustingimustel Apotheka apteegis müügil olevate abivahendite kohta saab infot Apotheka koduleheküljelt.

Lisainfo:
Reet Teemets
Apotheka
Projektijuht
5203118

Raplamaa haigla valuravikabinetis aitame valuga haigeid

 

Valu on kaitsereaktsioon, mis sageli hoiatab inimest vigastuste tekkimise eest. Valu tajumine on inimesele eluliselt tähtis, sundides teda abi saamiseks pöörduma arsti poole. Patsiendipoolne valu iseloomustus on arstile valu hindamise aluseks. Valuarsti ülesanne on abistada haiget valu kirjeldamisel.

Krooniline valu on sageli põhjustatud pikaaegsest haigusest, näiteks liigeste kulumisest, närvikahjustusest, aga ka vähivalust. Vähivalu võib olla tingitud vähkkasvajast või vähivastasest ravist. Püsiv leevendamatu valu viitab teistele valu põhjustele, kui neile, mida seni on ravitud. Sel juhul on vaja teha täiendavaid uuringuid ja kasutada alternatiivseid viise valu ravimiseks ehk muuta raviplaani.

Krooniline valu halvendab inimese elukvaliteeti -  häirides töötamist, igapäevaelu ja und. Valu tekitab ka depressiooni ning võib põhjustada ebakõlasid patsiendi suhetes lähedaste ja töökaaslastega. Seepärast vajab krooniline valu ühtlast ja pikaaegset valuravi. Tihtipeale ei saa kroonilist valu täielikult välja ravida, saab vaid leevendada. Õppides valu aktsepteerima, on inimesel võimalik oma igapäeva toimetustega paremini hakkama saada. Valukabineti patsientidele õpetatakse muu hulgas ka seda, kuidas kohaneda oma valuga. Mõne valuga ei saa teatud töid teha, mõne valuga tuleb elu- ja töörežiimi kohendada, enamasti on vaja õppida ka lõõgastuma.

Mitmed valuliigid on paremini ravitavad, kombineerides omavahel nii meditsiinilisi kui

mittemeditsiinilisi raviviise. Valukliinikute arstid on kursis, mis maailmas valu valdkonnas toimub ning püüavad neid teadmisi rakendades ka eesti haigetele võimalikult nüüdisaegseid ja efektiivseid lahendusi pakkuda. Valukliinikute süsteem on loodud eesmärgiga ühendada meedikute jõupingutused kroonilise valu leevendamiseks.

Meie praktikas esinevad kõige sagedamini erinevad peavalud ja lülisambavalud, kaela- ja seljavalud ning vähivalu. Palju esineb ka liigesevalu ning diabeetilist neuropaatilist valu. Teised valuliigid esinevad harvemini.

Pöörduge valukabinetti, kui:

  • tegemist on pikaaegse valuga
  • valu ei allu tavalisele ravile
  • valu on, aga diagnoosi pole.

 

Valuarsti ülesandeks on:

  • aidata patsiendil valuga toime tulla
  • määrata regulaarne raviskeemvõi korrigeerida seda
  • vajadusel teha täiendavaid uuringuid valu põhjuse selgitamiseks
  • hinnata valu pärast ravi alustamist kindlate perioodide järgi
  • hinnata uusi valuaistinguid
  • valuarst võib patsienti nõustada ka eelseisva operatsiooni suhtes, määrata preoperatiivseid valuravimeid ja ravida fantoomvalusid jäsemete amputatsioonide korral.

Arsti vastuvõtule tulles võtke kindlasti kaasa:

  • perearsti või eriarsti saatekiri
  • kasutatavate ravimite nimekiri või ravimid
  • kõik teised meditsiinilised dokumendid, mis on teie enda käes (väljavõtted, uuringute tulemused).

Dr Pille Ambur on Raplamaa haigla valuravi arst. Täpsemat infot vastuvõttude kohta saate polikliiniku registratuurist tel 4844050.

 

 


Köögiviljakampaania paikkonnas

Kutsume paikkondi osalema Tervise Arengu Instituudi järjekordses köögiviljade kampaanias.

Kampaania toimub 12. september – 2. oktoober 2016.

Kampaania eesmärk on mõjutada inimesi sööma vähemalt 3 portsjonit ehk peotäit köögivilju päevas. Anname praktilisi nõuandeid, nippe ja julgustust, selleks et köögiviljade tarbimist lihtsustada.

Kampaania sõnum on "Rohkelt köögivilju sisaldav menüü aitab tervislikul viisil kehakaalu kontrolli all hoida või seda alandada."

Miks kampaania on vajalik?

Kuigi inimesed on üldiselt teadlikud, et puu- ja köögiviljad on kasulikud, ei söö nad neid piisavalt. Vaid 8% inimestest sööb päevas 5 portsjonit (5x100 g) puu- ja köögivilju nagu Eesti toitumissoovitused ette näevad. Puu- ja köögiviljade grupi siseselt on suurem probleem köögiviljade söömisega. Vastavalt soovitusele ehk vähemalt 300 g köögivilju söövad 29,4% inimestest. Mehed söövad köögivilju vähem kui naised, vastavalt 22,4% meestest ja 34% naistest. Piisav puu- ja köögiviljade söömine aitab oluliselt vähendada riski haigestuda kroonilistesse haigustesse, eriti südame-veresoonkonna ja mõningatesse vähihaigusesse. Samuti aitavad nad vältida ülekaalu. Tervise Arengu Instituudi poolt noorte seas läbi viidud uuringu (HBSC 2005/2006, 11-, 13-, ja 15-aastased kooliõpilased ) andmetel on ülekaalulised 12,4 poistest ja 6,5% tüdrukutest ning numbrid on aasta-aastalt suurenenud.

Kampaania tegevused

Seekordse üleriigilise kampaania fookusesse on võetud 20-35. aastased mehed ja naised, kuid soovime kaasata laiemat elanikkonda. Jätkame eelmisel aastal väljatöötatud loovlahenduse ja kontseptsiooniga.

Eetrisse läheb teleklipp ja samuti informeerime inimesi ka tänavatel olevate plakatitega. Veebilehele www.toitumine.ee loome kampaania keskkonna, kus saab leida retsepte köögiviljade valmistamiseks, mitu toredat mängu, kus saab võita auhindu ja teha ka oma sõbrast köögiviljavideo ning seda oma sõpradega jagada. Kampaania lehe aadress saab olema http://toitumine.ee/kampaania/viljad ning see on kõigile kättesaadav alates 12. septembrist.

Kampaania partneriteks on Eesti suuremad kaubandusketid (Selver, Prisma, ETK, RIMI ja CoMarket), kes eksponeerivad kauplustes kampaania materjale. Mitmed söögikohad teevad sellel perioodil köögiviljarikastele toitudele sooduspakkumisi. Info pakkumiste kohta saab samuti üleval olema meie kampaanialehel.


Liblikaefekti heategevuskampaania

 

Valio ja Lastekaitse Liit algatasid 2016 aasta juunist ühiselt Liblikaefekti heategevuskampaania (vaata lähemalt http://www.valio.ee/ettevottest/valio-toetab/liblikaefekt), mille eesmärk on toetada vähekindlustatud laste sporditegevust. Kampaania jooksul annetab Valio iga 150-grammise Alma liblikaga kohupiimakreemi müügitulust ühe sendi heategevuseks. Kogutud annetused aitab vähekindlustatud lastele jagada MTÜ Lastekaitse Liit.

Kampaania põhieesmärgiks on vähekindlustatud lastele juhendatud sporditegevuste toetamine aastase osalustasu maksmise kaudu

KELLELE:
  • Raskustesse sattunud perede lapsed
  • Lasterikastest peredest pärit lapsed
  • Vanavanemate kasvatada jäänud lapsed
  • Lapsed, kes mingil põhjusel spordiks toetust vajavad
  • Lapsed ja noored vanuses 6‑18 aastat
MILLEKS:
  • Toetuse eesmärk on suurendada vähekindlustatud laste võimalusi tegeleda spordiga.
  • Sporditegevuse toetamine toimub aastase osalustasu maksmise kaudu (ülekanded teostatakse otse treeningasutuse kontole, toetuse saajale rahalist väljamakset ei teostata).
  • Kuulumine ringi, klubisse ei ole eeldus iseeenesest ‑ toetatakse ka spordiga alustamist, oluline on soov hakata regulaarselt trennis käima.
  • Toetuse lubatud kasutusvaldkond on trennide osalustasud aastaseks perioodiks (jaanuar 2017 - detsember 2017).
KUI PALJU:
  • Toetussumma ühe lapse kohta on aastane trenni osavõtutasu (perioodil jaanuar - detsember 2017).
  • Toetussumma üle lapse kohta on maksimaalselt 500 (viissada) eurot koos käibemaksuga.
KUIDAS:

Liblikaefekti toetusele kandideerimise kriteeriumid ja ankeedi leiab veebilehelt www.alma.ee/liblikaefekt. Esimesed toetustesaajad saavad vabalt trennis käima hakata 2017. aasta algusest ning selleks peavad nad olema taotluse esitanud hiljemalt 15. oktoobriks 2016. aastal ning osutunud valituks.

 

MTÜ Lastekaitse Liit

Helen Karu

Teade apteegist

 

Kaiu apteek on avatud       31. augustini 2016. a kella 13.00-ni.

Alates 01. septembrist  2016. a jääb apteek suletuks.


Abimaterjal lapsevanemale

http://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/praktilisi-nouandeid

Toiduabi jagamine sügisel

Järgmise toiduabi jagamisega alustatakse nagu eelmiselgi sügisel, oktoobri lõpul.

Erinevusi sihtgrupis ja abi jagamise korraldamisel võrreldes kevadega ei ole. Sügisel saavad toiduabi inimesed, kes augustis või septembris  vastavad toiduabi saajate kriteeriumitele ja on:

  1. toimetulekutoetuse saajad;
  2. toimetulekutoetuse taotlejad, kes küll oma sissetuleku tõttu oleksid õigustatud saama toimetulekutoetust, kuid kelle kohta on kohalik omavalitsus teinud otsuse toetust mitte maksta;
  3. toimetulekutoetuse taotlejad, kelle sissetulek pärast tasumisele kuuluvate eluasemekulude maha arvamist (kehtestatud piirmäärade ulatuses) ületab kuni 15% ulatuses kehtestatud toimetulekupiiri;
  4. varjupaigateenust (kodutute öömaja) kasutavad inimesed;
  5. vajaduspõhise peretoetuse saajad;

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu sissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. 

Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada perekonnal, kus kasvab vähemalt üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps ja kui perekonna keskmine kuine netosissetulek on taotluse esitamise kuule eelnenud kolmel kalendrikuul olnud alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri või perekonnale määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuu eest toimetulekutoetus.

 Toiduabi jagamise ajast ja kohast teavitan neid, kellel on õigus seda abi saada.

Meeldivale koostööle lootes

INFO: 
Kaja Heinsaar 
sotsiaaltöö spetsialist
Tel: (+372) 484 5525 
     (+372) 5329 2701
kaja@kaiu.ee

 

 

 

 


Liblikaefekti heategevuskampaania

Valio ja Lastekaitse Liit algatasid 2016 aasta juunist ühiselt Liblikaefekti heategevuskampaania (vaata lähemalt http://www.valio.ee/ettevottest/valio-toetab/liblikaefekt), mille eesmärk on toetada vähekindlustatud laste sporditegevust. Kampaania jooksul annetab Valio iga 150-grammise Alma liblikaga kohupiimakreemi müügitulust ühe sendi heategevuseks. Kogutud annetused aitab vähekindlustatud lastele jagada MTÜ Lastekaitse Liit.

Kampaania põhieesmärgiks on vähekindlustatud lastele juhendatud sporditegevuste toetamine aastase osalustasu maksmise kaudu.

KELLELE:
  • Raskustesse sattunud perede lapsed
  • Lasterikastest peredest pärit lapsed
  • Vanavanemate kasvatada jäänud lapsed
  • Lapsed, kes mingil põhjusel spordiks toetust vajavad
  • Lapsed ja noored vanuses 6‑18 aastat

MILLEKS:

  • Toetuse eesmärk on suurendada vähekindlustatud laste võimalusi tegeleda spordiga.
  • Sporditegevuse toetamine toimub aastase osalustasu maksmise kaudu (ülekanded teostatakse otse treeningasutuse kontole, toetuse saajale rahalist väljamakset ei teostata).
  • Kuulumine ringi, klubisse ei ole eeldus iseeenesest ‑ toetatakse ka spordiga alustamist, oluline on soov hakata regulaarselt trennis käima.
  • Toetuse lubatud kasutusvaldkond on trennide osalustasud aastaseks perioodiks (jaanuar 2017 - detsember 2017).

KUI PALJU:

  • Toetussumma ühe lapse kohta on aastane trenni osavõtutasu (perioodil jaanuar - detsember 2017).
  • Toetussumma üle lapse kohta on maksimaalselt 500 (viissada) eurot koos käibemaksuga.

KUIDAS: Liblikaefekti toetusele kandideerimise kriteeriumid ja ankeedi leiab veebilehelt www.alma.ee/liblikaefekt. Esimesed toetustesaajad saavad vabalt trennis käima hakata 2017. aasta algusest ning selleks peavad nad olema taotluse esitanud hiljemalt 15. oktoobriks 2016. aastal ning osutunud valituks.

Lastekaitse Liit
Helen Karu