KredEx toetab lasterikkaid peresid.

 

Taotlusvoor avatakse 29.mail 2017, taotluste esitamise tähtaeg on 30.juuni 2017.

Riiklik tagastamatu toetus eluasemetingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast  (kaasa arvatud) last ning kelle 2016. aasta keskmine maksustatav tulu ühe leibkonnaliikme kohta on kuni 355 eurot.
Toetusskeemi sihtgrupiks on madala sissetulekuga leibkonnad, kellel puudub kas leibkonna vajadustele vastav eluase või olemasolev eluase ei vasta elementaarsetele elamistingimustele (sealjuures puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem või pesemisvõimalus, katus ei ole vettpidav või küttekolded ei taga eluaseme optimaalset siseõhu temperatuuri).

Ühe projekti maksimaalseks toetussummaks on 8 000 eurot. Taotleja, kellele on varasemalt kodutoetust eraldatud mitte rohkem kui ühe korra, võib toetust taotleda kuni 5 000 eurot. Pered, kellele on varasemalt kodutoetust eraldatud rohkem kui ühel korral, sellel aastal kodutoetust uuesti taotleda ei saa. Alates käesolevast aastast ei ole võimalik toetust taotleda eluasemelaenu põhiosa tagasimaksmiseks.

Korduva toetuse taotlemise hetkeks peab eelmine toetus olema kasutatud sihtotstarbeliselt, projekt tähtaegselt lõpetatud ja KredExile esitatud toetuse kasutamise lõpparuanne.

"Kodutoetus lasterikastele peredele" taotlemise täpsemad tingimused on saadaval KredExi kodulehel.

Toetuskõlblikud tegevused:

  • eluaseme püstitamine, ümberehitamine või laiendamine, samuti eluaseme tehnosüsteemide või -võrkude rajamine, muutmine või asendamine ehitusseadustiku tähenduses
  • eluaseme renoveerimine
  • projekti elluviimiseks vajaliku ehitusprojekti koostamisega, omanikujärelevalvega ja ehitusloa taotlemise esitamisega seotud kulude katmine
  • eluaseme soetamine leibkonnale

Nõuded taotlejale:

  • Taotleja on seaduslik(ud) vanem(ad), lapsendaja(d), kasuvanem(ad), eestkostja(d) või võõrasvanem(ad), kelle leibkonda kuuluvad vähemalt kolm kuni 19-aastast (kaasa arvatud) last. Leibkond peab moodustamise ühise majapidamise ja elama või eluaseme soetamise korral asuma elama toetuse objektiks olevale elamispinnale. Juhul, kui käesolevas punktis nimetatud taotlemiseks õigustatud isikud elavad koos, on nad kohustatud esitama toetuse taotluse ühiselt. Vähemalt ühe vanema elamisõiguse või elamisloa kehtivusaeg peab ületama käesolevates toetuse andmise tingimustes sätestatud ja toetuse rahuldamise otsuses märgitud kohustuste täitmise tähtaega.
  • Taotleja on koos laste ja leibkonnaliikmetega registreeritud rahvastikuregistris toetuse aluseks olevasse eluruumi. 
  • Eluaseme soetamise (juhul, kui taotlejal puudub isiklikus omandis olev elamispind), ehitise püstitamise või elamiskõlbmatu elamispinna rekonstrueerimise korral on taotleja koos lastega registreeritud rahvastikuregistris samale aadressile (elukohta, kus reaalselt elatakse). 
  • Taotleja või tema kuni 15-aastane laps on toetuse aluseks oleva eluruumi omanik (ehitusega seonduva sihtotstarbe korral), kaasomanik või saab selle omanikuks või kaasomanikuks (soetamise korral) enne toetuse väljamaksmist. Omandatav kaasomandiosa peab olema mõistlikus suuruses, arvestades toetuse eesmärki. Kaasomandi puhul toetatakse eluasemetingimuste parandamisele suunatud projektide kulusid vaid proportsionaalselt toetuse saajale või tema kuni 15-aastasele lapsele kuuluva eluaseme kaasomandiosale. 
  • Taotleja ja/või tema kuni 15-aastase lapse omandis ei ole rohkem kui üks eluruumina kvalifitseeruv kinnisomand v.a kõrvuti või üksteise peal paiknevad korteriomandid või majaosad, mis on omavahel ühendatud või juhul, kui toetust taotletakse nimetatud elamispindade ühendamiseks. Juhul, kui taotleja omandis on kinnisasi, mis on omandatud pärandvara ühisuse teel, ei võeta seda käesoleva punkti alusel omandite arvu määramisel arvesse.
  • Taotleja leibkonna viimase aasta keskmine maksustatav tulu leibkonna ühe liikme kohta ei ole suurem kui 355 eurot kuus va eelnevalt eraldatud toetus. Arvesse läheb Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendil kajastatud tulu (mitte tuludeklaratsiooni andmetel!). 
  • Ehitusega seonduvateks tegevusteks saab toetust taotleda vaid juhul, kui toetuse taotleja või tema kuni 15-aastane laps on toetuse aluseks oleva eluaseme omanik. Kaasomandi puhul saab toetust taotleda vaid proportsionaalselt taotlejale või tema kuni 15-aastasele lapsele kuuluva eluaseme kaasomandiosale, sealjuures peab kaasomandisse kuuluva eluaseme puhul notariaalne kasutuskord kaasomandi kasutamiseks. 
  • Taotlemise õiguse tekkimiseks ei tohi eluaseme omanikust taotlejal olla avalike andmebaaside andmetel võlgnevusi suuremas summas kui 1 500 eurot. Samuti ei saa eluaseme omanikust taotlejaks olla isik, kelle suhtes on jõustunud kohtuotsus füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamiseks ja/või pankroti väljakuulutamiseks või kelle vastu on algatatud täitemenetlus võlgade katteks, samuti isik, kelle ehitusseadustiku mõistes ehitatavale või punktis 2.2.4 sätestatud renoveeritavale eluasemele on kinnistusraamatus või ehitisregistris seatud piiranguid, s.h areste, võõrandamise keelumärget jne. Eelnimetatud piiranguid ei kohaldata juhul, kui eluase on taotleja kuni 15-aastase lapse omandis või soetatakse taotleja kuni 15-aastase lapse omandisse või toetuse saamine tagab arestide, võõrandamise keelumärgete või muude piirangute kustutamise.
  • Taotlejaks ei saa olla isik, kelle suhtes on algatatud või läbi viidud käesoleva meetme raames eraldatud toetuse tagasinõude menetlus.

Nõutavad dokumendid:

  • taotlus (vorm on kättesaadav alates 29.05.2017)
  • taotleja kõigi täisealiste leibkonna liikmete taotluse esitamise eelneva kalendriaasta maksuandmete tõend Maksu- ja Tolliameti ettenähtud vormil (www.emta.ee, sealt e-maksuamet- "Nõuded ja kohustused"-"Tõendid"-"Alusta tõendi koostamist"-"Maksuandmete tõend"- valida tõendi algusperiood-"Koosta tõend"-"Lisa digitempel"-"Saada e-kirjaga")
  • täiendavate leibkonna liikmete puhul tõend, mis kinnitab täiendava leibkonna liikme vastavust juhendi punktis 1.2.5 toodud nõuetele
  • raske või sügava puudega lapse puhul koopia arstliku ekspertiisi otsusest
  • koopia lapsendaja, kasuvanema, eestkostja määramise otsusest

Vastavalt sihtotstarbele esitatakse lisaks järgmised dokumendid:

Ehitise püstitamine, ümberehitamine või laiendamine, renoveerimine, tehnosüsteemide või - võrkude rajamine, muutmine, asendamine:

  • ehitustööde eelarve
  • hinnapakkumised vähemalt kahelt tööde teostajalt, kui tööde teostamiseks kasutatakse teiste isikute teenuseid
  • hinnapakkumine vähemalt ühelt ehitusmaterjalide müüjalt, kui tööd tehakse ise
  • fotod ehitustööde eelarves näidatud tegevuste/eluasemel olevate puuduste kohta ja mille jaoks taotleja soovib toetust kasutada. NB! Üle 10 MB e-kirju palun saata mitme eraldi kirjana arvestusega, et üks kiri oleks alla 10 MB.

Eluaseme soetamine:

  • soovitava eluaseme kirjeldus, kuhu märgitakse kinnisasja tüüp, asukoht, suurus, seisukord, sissekolimisvalmidus, remondivajadus ja selle hinnanguline maksumus. Tegemist on esialgse sooviavaldusega, mis annab KredExile aimu selle kohta, mida soovitakse osta (korter, maja jne).

Taotlejate isikut tõendavate dokumentide koopiaid, laste sünnitunnistusi, abielutunnistusi või abielutõendeid ei pea esitama v.a. juhul kui dokumentidele puudub ligipääs rahvastikuregistris ja seda küsib KredEx ise taotleja käest.

Taotlus koos lisadokumentidega tuleb esitada KredExile läbi KredExi e-teenuste keskkonna või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil toetused@kredex.ee või paberkandjal Eesti Posti kaudu tähitud kirjana aadressil "Kodutoetus", SA KredEx, Hobujaama 4, Tallinn, 10151. Taotlus koos lisadokumentidega esitatakse kompleksselt, kõik koos.

Toetuse täpsed tingimused on sätestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poolt kinnitatud "Kodutoetus lasterikastele peredele" meetme toetuse andmise tingimustega. Nii meetme tingimused kui taotlusvorm on kättesaadavad KredExi kodulehel. Samuti on kodulehel ära toodud korduma kippuvate küsimuste rubriik.

Pärast taotlusvooru lõppemist ja laekunud taotluste menetlemist, küsib KredEx tingimustele vastavate taotlust kohta, mis on esitatud üksikvanema poolt, taotleja elukohajärgselt kohalikult omavalitsuse üksuselt hinnangu leibkonna liikmelisuse kohta.

Lisaküsimuste korral palume ühendust võtta järgmistel telefoninumbritel:  667 4109, 667 4110, 667 4120.

Kersti Saar
toetuste haldur
KredEx
Hobujaama 4, 10151 Tallinn
tel:     +372 667 4109
www.kredex.ee


Konservide jagamine puudust kannatavatele inimestele

 

Kaiu vallale eraldati toimetulekuraskustes inimestele jagamiseks 984 toosi riigi tegevusvarudesse kuuluvaid konserve (sealiha omas mahlas 325g).

Need jagatakse Kaiu valla  puudust kannatavatele isikutele:

  1. üksi alaealist last või lapsi kasvatavale vanemale;
  2. üksi elavatele pensionäridele, kelle pension on väiksem kui 350 eurot;
  3. ennetähtaegsetele vanaduspensionäridele;
  4. puudega lapse peredele;
  5. paljulapselistele peredele (alates 3 alaealise lapsega pered).

Konserve jagatakse Kaiu Vallavalitsuse ruumides kodanike vastuvõtuaegadel. Konservidele järgi tuleval pereliikmel palume kaasa võtta isikut tõendav dokument. Konservid väljastatakse allkirja vastu.

Saadud kogus võimaldab igale abivajajale eraldada kolm konservi. Sotsiaaltööspetsialistil on õigus konserve eraldada täiendavalt neile abivajajatele, kelle majanduslik olukord on ootamatult muutunud.

Küsimuste korral palume võtta ühendust sotsiaaltööspetsialisti Kaja Heinsaarega telefonidel 4845525, 53292701 või e-maili teel kaja@kaiu.ee.

 


Raske või sügava puudega lapsle TASUTA lapsehoiuteenus ja koolivaheaegade laagrid

 
Alates 2016 aasta jaanuarikuust viib Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Harjumaa piirkonnas läbi projekti, mille raames pakutakse tugiteenuseid raske ja sügava puudega lastele vanuses 0 -17 (k. a.) eluaastat. Lapsevanemale on teenus tasuta, teenusele saamiseks tuleb esitada taotlus Sotsiaalkindlustuameti kaudu, mis pakub rahastust teenuse katmiseks ühes kalendriaastas 4918 eurot lapse kohta. Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Teenusele saamiseks peab lapsel olema kehtiv puue (raske või sügav) ja rehabilitatsiooniplaan.
 
Gähtlin Leppänen
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik
Lapsehoiuteenuse koordinaator
Tel: 5884 1084

Tasuta õigusnõustamise teenus erivajadusega inimestele

 

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koostöös sihtasutusega Õigusteenuste Büroo (ÕTB) alustab aprillist 2017 õigusnõustamise teenuse pakkumist keskmise, raske või sügava puudega inimestele. Erivajadusega isiku elukondlike õigusküsimuste lahendamiseks võivad sihtgrupi esindajatena nõustamisele pöörduda ka sihtgrupi hooldajad või pereliikmed.

Teenus on sihtgrupi jaoks tasuta.
Õigusnõustamiseks on vajalik eelregistreerimine SA Õigusteenuste Büroo telefonidel:
601 5122 või 53 850 005 (SMS)
 
Täpsem info teenuse kohta on leitav EPIKoja veebilehelt:
 

Kaiu saun suletud neil kuupäevadel.

 

Nendel kuupäevadel 2017 a on Kaiu saun suletud:

  • 12.05
  • 02.06
  • 16.06
  • 22.06
  • 21.07
  • 28.07

 


Teavitus Euroopa Liidu toiduabi jagamisest

 Sotsiaalministeerium jagab koos Toidupangaga 2017. aasta kevadel Euroopa enim puudust kannatavate inimeste abifondi ostetud toiduabi. Toiduabi on õigus saada inimestel, kes 2017. aasta jaanuaris ja veebruaris taotlesid ja said toimetulekutoetust või kellele maksti neil kuudel vajaduspõhist peretoetust.

Eelpool toodust tulenevalt on Teil õigus saada toiduabi, millele palume järele tulla:

Kaiu vallamajja, aadressiga Kasvandu tee 17, Kaiu alevik , E-N kella 9.00-17.00.

Toiduabi väljastatakse isikut tõendava dokumendi alusel. Kui Teil puudub võimalus nimetatud päeval kaubale järele tulla, võite volitada enda esindaja toiduabi välja võtma. Kaup väljastatakse mõlemal juhul isikut tõendava dokumendi alusel.

Oluline:

  • Kaubale järgi tulles pidage palun kinni päevast ja osutatud kellaajast.
  • Üks komplekt toiduaineid kaalub 13 kg ning sisaldab: tatart, neljaviljahelbeid, riisi, kuivatatud puuviljasegu, rapsiõli, suhkrut, veiselihakonserve, kanalihakonserve, sprotikonservi, purgisuppi, šokolaadi, teed ja kohvi. Toiduabile järele tulles tuleb kaasa võtta kogu komplekt.
  • Ühe toiduabi komplekti kaasavõtmiseks tuleb kindlasti kaasa võtta kaks tugevat kotti.
  • Komplektide arv sõltub teie pere/leibkonna liikmete arvust, mille deklareerisite sotsiaaltöötajale siis, kui toetust taotlemas käisite. Kui Teie pere saab enam kui ühe komplekti, palume kaasa võtta vastava arvu kotte.
    Näide:
    5-liikmeline pere, kus kõigile on ette nähtud toiduabi saab viis komplekti toiduabi ehk 5 x 13= 65 kg. Vajalik seega vähemalt 5 x 2 = 10 kotti.
  • Kui on mitu komplekti, võib toiduabil mitu korda järel käia.

Kui loobute toiduabi saamise võimalusest või ei vaja seda, palun teavitage Toidupanga esindajat või oma sotsiaaltöötajat. Küsimuste korral võib samuti pöörduda kas kohaliku sotsiaaltöötaja või toidupanga esindaja poole.
 


Koos väsimuse vastu

 https://xn--snumid-pxa.ee/wp-content/uploads/2017/03/rs0103015-copy.jpg

 

Hea  uni  ning korralik öine väljapuhkamine on hädavajalik hea tervise, füüsilise ja vaimse  toimimise ning akadeemilise edukuse jaoks.  Teismelised eelistavad magama minna ning ärgata suhteliselt hilja, kuid nende füsioloogiline vajadus on magada vähemalt 8-9 tundi igal ööl.  2/3 Eesti koolinoortest on argipäeviti väsinud.  Uuringutes teismeliste unemustrite kohta on välja toodud terve rida tegureid, mis kõik soodustavad kroonilist unepuudust – elektroonilise meedia kasutamine (eriti õhtusel ja öisel ajal ning mitme seadme kasutamine  üheaegselt), online valmisolek suhelda sotsiaalvõrgustikes, kofeiini sisaldavate jookide tarvitamine, vähene vanemlik kontroll ja reeglite puudumine  õhtuse magamamineku suhtes. Noored, kes tarbivad alkoholi, on oluliselt väsinumad.

Armsad emad ja isad! Ainult  teie saate oma kodus lapse päevaja  öörežiimi korrigeerida. Tark mees Kristjan Port, Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor, ütleb: kas sa tead, et kui sa lähed valel ajal magama, siis sa jääd lolliks, arvatavasti lähed paksuks ning sured enne õiget aega. Lapsi surmaga ähvardada on suhteliselt väheefektiivne, küll aga ütleb see lause, et magamatus on ohtlik. Kampaaniaga, mis kestab terve  märtsikuu, püüame tähelepanu alla tuua õpilaste väsimuse ja ülekoormatuse.

Kampaania märksõnad:

  • Unerežiim (peab magama 8 +h!), magamamineku aeg.
  • Vanemlik kontroll ja spetsialistide tähelepanu laste ja noorte  „unehügieeni" suhtes.
  • Ekraaniaeg.

Enamus nendest ettepanekutest on pärit 2016.a. osaluskohvikust noorte poolt.

Mida saavad lahenduse leidmiseks ja saavutamiseks ära teha  otsustajad (õpetajad, koolijuhid, poliitikud, täiskasvanud)?

  1. Pidada loenguid koolides, kui tähtis on tegelikult õige unerežiimi leidmine ja kui tähtis on magamine ja õigel ajal magama minek.
  2. Katsetada kodutöödevaba nädalat koolis.
  3. Vähem kodutöid anda lastele.
  4. Hoida kinni seadustest – nt üks kontrolltöö päevas.

Mida saavad ära teha vanemad:

  1. Aidata hoida maast ja madalast kindlat päevarežiimi – uneaeg õigel ajal.
  2. Jälgida, et laps ei oleks liiga palju ekraanide taga.
  3. Vältida kõikvõimalikke nutiseadmete ostmist, lapse magamistoas ei tohiks olla televiisorit!
  4. Leida ühistegevusi ekraaniaja asemel – lauamängud, ühine sportimine jne.
  5. Tunda huvi lapse tegemiste vastu.
  6. Jälgida, et magama minek ja hommikune ärkamine olgu tore ja stressivaba. Ei tohi minna magama vihasena, riius olles.
  7. Hommikusöögi söömine äratab lapse üles.

Mida saavad lahenduse leidmiseks ja  saavutamiseks ära teha noored?

  1. Tuleb magada oma uneaeg täis – 8-9 tundi!
  2. Kindel režiim, ajaplaneerimine.
  3. Kui tunnis aru ei saa, tuleb minna konsultatsiooni.
  4. Magada päeval, kui ööunest ei piisa.
  5. Rääkida õpetajatega, et nad jätaksid vähem õppida.
  6. Õppida koolis ära (vahetundide ajal, huvitegevuste vahepeal, pärast kooli, kui koju jõuad, vahetundide ajal).
  7. Teha tunnitööd piisavalt kiiresti kaasa, et kodutööd ei jää.
  8. Jätta hobid ära, kui need segavad.
  9. Veeta vähem aega sotsiaalmeedias.
  10. Prioriteedid paika panna.
  11. Teha asju nädalavahetustel, siis on nädala sees rohkem aega.
  12. Telefon panna uneajaks ära, vähem kasutada nutiseadmeid.
  13. Pidada nõu vanematega, kuidas väärtuslikumalt oma aega sisustada.
  14. Kuulata kogenumaid täiskasvanuid ning märgata, mis tegelikult toimub, kui keha on väsinud.

Üle Laasner, Raplamaa tervisedendaja (täpsem info: www.raplatervis.ee)

 


Emakakaelavähi sõeluuring

 

Sõeluuring on terviseuuring, mis on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naistele emakakaela- või rinnavähi varaseks avastamiseks.

Eestis kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi vanuses

30-55 iga 5 aasta järel.

 

2017. aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud naisi sünniaastatega 1962, 1967, 1972, 1977, 1982 ja 1987.


Kuidas sõeluuringus osaleda?

Nimeline kutse saadetakse postiga rahvastikuregistri aadressile.  Kui rahvastikuregistris olevad  andmed on ebatäpsed, ei pruugi kõik kutsed adressaadini jõuda. Koos paberkutsega genereeritakse ka elektroonne kutse, mis saadetakse E-Tervise patsiendiportaali

Kutseid ei saa need naised, kellel puudub kehtiv kindlustuskaitse või kellel on andmekogus mittetäielik aadress (näiteks ainult linna täpsusega). 

Uuringul osalemiseks ei pea kutset ootama jääma. Kui teie sünniaasta on tänavuste kutsesaajate nimekirjas, tuleb lihtsalt helistada tervishoiuasutusse. Registreerumisel kontrollitakse eelkõige teie sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Uuringule minnes võtke kindlasti kaasa isikut tõendav dokument.

Kõik perearstid saavad 2017. aasta veebruaris info, kes nende nimistu naistest sel aastal uuringule kutsutakse. Perearst saab naisi täiendavalt teavitada uuringul osalemise vajalikkusest, samuti vaadata, millisele aadressile on kutse saadetud.

Naistele, kellele on 2016. aastal PAP-test juba tehtud, saadetakse kutsed sõeluuringus osalemiseks aasta II pooles, et uuringutevaheline intervall oleks pikem.

Sõeluuringute kohta saate infot ka naistearstilt ja ämmaemandalt.

Günekoloogilisele vastuvõtule ega sõeluuringule tulekuks ei ole vaja perearsti saatekirja.

Info Raplamaa haigla naistenõuandla telefonil 48 90 738.

Haigla polikliiniku registratuur 48 44 050. 


Häirenuputeenus Medi.ee


Jõusaali ja sauna kasutamine

Lahtioleku ajad:   alates   01.01.2017.a

 

Kolmapäev:  
    NAISTELE   ja  MEESTELE     18.00 - 21.00

  on avatud jõusaal ja duširuum.

Reedel:
    NAISTELE      17.30 - 19.30 
    MEESTELE    19.30 - 21.30

  on avatud jõusaal, duširuum ja saun.

Pühapäev:  
    NAISTELE   ja  MEESTELE     13.00 - 16.00

  on avatud jõusaal ja duširuum.

 


HINNAD:


1. jõusaali ja duširuumi kasutamine                        1,50 €  2 tundi
2. jõusaali ja duširuumi kasutamine 
        pensionärile ja kuni 15-aastasele lapsele       1,00 €  2 tundi

3. jõusaali ja sauna kasutamine                              2,50 €  2 tundi
4. jõusaali ja sauna kasutamine
       pensionärile ja kuni 15-aastasele lapsele        1,50 €  2 tundi

5. sauna kasutamine                                                   2,00 €  2 tundi
6. sauna kasutamine
       pensionärile ja kuni 15-aastasele lapsele        1,00 €  2 tundi


Soodustingimustel abivahendeid saab nüüd ka apteegist

 

Suurematest Apotheka apteekidest saab alates tänasest soetada soodustingimustel abivahendeid - inkontinentsitooteid ja nahahooldusvahendeid.

Soodustingimustel saab seega soetada näiteks laste ja täiskasvanute mähkmeid, sidemeid, aluslinu, naha kaitse-, desinfitseerimis- ja pesemisvahendeid, niisutatud salvrätte jpm. "Kuna need vahendid on kasutusel igas vanuses inimestel ning neid on meie apteekidest ka varasemalt palju küsitud, otsustasime oma patsientidele vastu tulla ja tekitada ka apteeki abivahendite soodustingimustel soetamise võimalus," ütles Apotheka projektijuht Reet Teemets.

"Kiire elutempo ja teatud juhtudel ka raskendatud liikumisvõimaluste juures on patsiendi jaoks mugav soetada nii ravimid, tervisekaubad kui muud abivahendid kõik ühest kohast," sõnas ta.

Teemets lisas, et kui apteegi külastajatele on sellest pilootprojektist abi, näeb Apotheka hiljem kindlasti ka võimalust uute tootegruppide lisandumiseks. "Tooteid sortimenti valides lähtume eelkõige patsientide vajadusest, soovitustest ja toodete kvaliteedist," ütles Teemets ning lisas, et kuna sortiment võib apteekide lõikes erineda, tuleb sobiva abivahendi leidmiseks kindlasti pöörduda apteekri poole.

Kui inimesel on vaja abivahendit, tuleb tal esmalt pöörduda oma arsti või rehabilitatsiooniasutuse poole, kes hinnates tema probleemi väljastab vajadusel vastava tõendi, millega tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole. Tõendi alusel saab abivajaja Sotsiaalkindlustusametist isikliku abivahendi kaardi. Sellega saab soodustingimustel inkontinentsi- või nahahooldusvahendeid soetada nüüd ka Apotheka apteegist, kellel on Sotsiaalkindlustusametiga nimetatud abivahendite müümiseks kehtiv leping.

Soodustingimustel abivahendite ostmise õigus tuleneb Sotsiaalhoolekande seadusest.

Abivahend on toode või vahend, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet.

Soodustingimustel Apotheka apteegis müügil olevate abivahendite kohta saab infot Apotheka koduleheküljelt.

Lisainfo:
Reet Teemets
Apotheka
Projektijuht
5203118

Raplamaa haigla valuravikabinetis aitame valuga haigeid

 

Valu on kaitsereaktsioon, mis sageli hoiatab inimest vigastuste tekkimise eest. Valu tajumine on inimesele eluliselt tähtis, sundides teda abi saamiseks pöörduma arsti poole. Patsiendipoolne valu iseloomustus on arstile valu hindamise aluseks. Valuarsti ülesanne on abistada haiget valu kirjeldamisel.

Krooniline valu on sageli põhjustatud pikaaegsest haigusest, näiteks liigeste kulumisest, närvikahjustusest, aga ka vähivalust. Vähivalu võib olla tingitud vähkkasvajast või vähivastasest ravist. Püsiv leevendamatu valu viitab teistele valu põhjustele, kui neile, mida seni on ravitud. Sel juhul on vaja teha täiendavaid uuringuid ja kasutada alternatiivseid viise valu ravimiseks ehk muuta raviplaani.

Krooniline valu halvendab inimese elukvaliteeti -  häirides töötamist, igapäevaelu ja und. Valu tekitab ka depressiooni ning võib põhjustada ebakõlasid patsiendi suhetes lähedaste ja töökaaslastega. Seepärast vajab krooniline valu ühtlast ja pikaaegset valuravi. Tihtipeale ei saa kroonilist valu täielikult välja ravida, saab vaid leevendada. Õppides valu aktsepteerima, on inimesel võimalik oma igapäeva toimetustega paremini hakkama saada. Valukabineti patsientidele õpetatakse muu hulgas ka seda, kuidas kohaneda oma valuga. Mõne valuga ei saa teatud töid teha, mõne valuga tuleb elu- ja töörežiimi kohendada, enamasti on vaja õppida ka lõõgastuma.

Mitmed valuliigid on paremini ravitavad, kombineerides omavahel nii meditsiinilisi kui

mittemeditsiinilisi raviviise. Valukliinikute arstid on kursis, mis maailmas valu valdkonnas toimub ning püüavad neid teadmisi rakendades ka eesti haigetele võimalikult nüüdisaegseid ja efektiivseid lahendusi pakkuda. Valukliinikute süsteem on loodud eesmärgiga ühendada meedikute jõupingutused kroonilise valu leevendamiseks.

Meie praktikas esinevad kõige sagedamini erinevad peavalud ja lülisambavalud, kaela- ja seljavalud ning vähivalu. Palju esineb ka liigesevalu ning diabeetilist neuropaatilist valu. Teised valuliigid esinevad harvemini.

Pöörduge valukabinetti, kui:

  • tegemist on pikaaegse valuga
  • valu ei allu tavalisele ravile
  • valu on, aga diagnoosi pole.

 

Valuarsti ülesandeks on:

  • aidata patsiendil valuga toime tulla
  • määrata regulaarne raviskeemvõi korrigeerida seda
  • vajadusel teha täiendavaid uuringuid valu põhjuse selgitamiseks
  • hinnata valu pärast ravi alustamist kindlate perioodide järgi
  • hinnata uusi valuaistinguid
  • valuarst võib patsienti nõustada ka eelseisva operatsiooni suhtes, määrata preoperatiivseid valuravimeid ja ravida fantoomvalusid jäsemete amputatsioonide korral.

Arsti vastuvõtule tulles võtke kindlasti kaasa:

  • perearsti või eriarsti saatekiri
  • kasutatavate ravimite nimekiri või ravimid
  • kõik teised meditsiinilised dokumendid, mis on teie enda käes (väljavõtted, uuringute tulemused).

Dr Pille Ambur on Raplamaa haigla valuravi arst. Täpsemat infot vastuvõttude kohta saate polikliiniku registratuurist tel 4844050.

 

 


Köögiviljakampaania paikkonnas

Kutsume paikkondi osalema Tervise Arengu Instituudi järjekordses köögiviljade kampaanias.

Kampaania toimub 12. september – 2. oktoober 2016.

Kampaania eesmärk on mõjutada inimesi sööma vähemalt 3 portsjonit ehk peotäit köögivilju päevas. Anname praktilisi nõuandeid, nippe ja julgustust, selleks et köögiviljade tarbimist lihtsustada.

Kampaania sõnum on "Rohkelt köögivilju sisaldav menüü aitab tervislikul viisil kehakaalu kontrolli all hoida või seda alandada."

Miks kampaania on vajalik?

Kuigi inimesed on üldiselt teadlikud, et puu- ja köögiviljad on kasulikud, ei söö nad neid piisavalt. Vaid 8% inimestest sööb päevas 5 portsjonit (5x100 g) puu- ja köögivilju nagu Eesti toitumissoovitused ette näevad. Puu- ja köögiviljade grupi siseselt on suurem probleem köögiviljade söömisega. Vastavalt soovitusele ehk vähemalt 300 g köögivilju söövad 29,4% inimestest. Mehed söövad köögivilju vähem kui naised, vastavalt 22,4% meestest ja 34% naistest. Piisav puu- ja köögiviljade söömine aitab oluliselt vähendada riski haigestuda kroonilistesse haigustesse, eriti südame-veresoonkonna ja mõningatesse vähihaigusesse. Samuti aitavad nad vältida ülekaalu. Tervise Arengu Instituudi poolt noorte seas läbi viidud uuringu (HBSC 2005/2006, 11-, 13-, ja 15-aastased kooliõpilased ) andmetel on ülekaalulised 12,4 poistest ja 6,5% tüdrukutest ning numbrid on aasta-aastalt suurenenud.

Kampaania tegevused

Seekordse üleriigilise kampaania fookusesse on võetud 20-35. aastased mehed ja naised, kuid soovime kaasata laiemat elanikkonda. Jätkame eelmisel aastal väljatöötatud loovlahenduse ja kontseptsiooniga.

Eetrisse läheb teleklipp ja samuti informeerime inimesi ka tänavatel olevate plakatitega. Veebilehele www.toitumine.ee loome kampaania keskkonna, kus saab leida retsepte köögiviljade valmistamiseks, mitu toredat mängu, kus saab võita auhindu ja teha ka oma sõbrast köögiviljavideo ning seda oma sõpradega jagada. Kampaania lehe aadress saab olema http://toitumine.ee/kampaania/viljad ning see on kõigile kättesaadav alates 12. septembrist.

Kampaania partneriteks on Eesti suuremad kaubandusketid (Selver, Prisma, ETK, RIMI ja CoMarket), kes eksponeerivad kauplustes kampaania materjale. Mitmed söögikohad teevad sellel perioodil köögiviljarikastele toitudele sooduspakkumisi. Info pakkumiste kohta saab samuti üleval olema meie kampaanialehel.


Liblikaefekti heategevuskampaania

 

Valio ja Lastekaitse Liit algatasid 2016 aasta juunist ühiselt Liblikaefekti heategevuskampaania (vaata lähemalt http://www.valio.ee/ettevottest/valio-toetab/liblikaefekt), mille eesmärk on toetada vähekindlustatud laste sporditegevust. Kampaania jooksul annetab Valio iga 150-grammise Alma liblikaga kohupiimakreemi müügitulust ühe sendi heategevuseks. Kogutud annetused aitab vähekindlustatud lastele jagada MTÜ Lastekaitse Liit.

Kampaania põhieesmärgiks on vähekindlustatud lastele juhendatud sporditegevuste toetamine aastase osalustasu maksmise kaudu

KELLELE:
  • Raskustesse sattunud perede lapsed
  • Lasterikastest peredest pärit lapsed
  • Vanavanemate kasvatada jäänud lapsed
  • Lapsed, kes mingil põhjusel spordiks toetust vajavad
  • Lapsed ja noored vanuses 6‑18 aastat
MILLEKS:
  • Toetuse eesmärk on suurendada vähekindlustatud laste võimalusi tegeleda spordiga.
  • Sporditegevuse toetamine toimub aastase osalustasu maksmise kaudu (ülekanded teostatakse otse treeningasutuse kontole, toetuse saajale rahalist väljamakset ei teostata).
  • Kuulumine ringi, klubisse ei ole eeldus iseeenesest ‑ toetatakse ka spordiga alustamist, oluline on soov hakata regulaarselt trennis käima.
  • Toetuse lubatud kasutusvaldkond on trennide osalustasud aastaseks perioodiks (jaanuar 2017 - detsember 2017).
KUI PALJU:
  • Toetussumma ühe lapse kohta on aastane trenni osavõtutasu (perioodil jaanuar - detsember 2017).
  • Toetussumma üle lapse kohta on maksimaalselt 500 (viissada) eurot koos käibemaksuga.
KUIDAS:

Liblikaefekti toetusele kandideerimise kriteeriumid ja ankeedi leiab veebilehelt www.alma.ee/liblikaefekt. Esimesed toetustesaajad saavad vabalt trennis käima hakata 2017. aasta algusest ning selleks peavad nad olema taotluse esitanud hiljemalt 15. oktoobriks 2016. aastal ning osutunud valituks.

 

MTÜ Lastekaitse Liit

Helen Karu

Teade apteegist

 

Kaiu apteek on avatud       31. augustini 2016. a kella 13.00-ni.

Alates 01. septembrist  2016. a jääb apteek suletuks.


Abimaterjal lapsevanemale

http://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/praktilisi-nouandeid

Toiduabi jagamine sügisel

Järgmise toiduabi jagamisega alustatakse nagu eelmiselgi sügisel, oktoobri lõpul.

Erinevusi sihtgrupis ja abi jagamise korraldamisel võrreldes kevadega ei ole. Sügisel saavad toiduabi inimesed, kes augustis või septembris  vastavad toiduabi saajate kriteeriumitele ja on:

  1. toimetulekutoetuse saajad;
  2. toimetulekutoetuse taotlejad, kes küll oma sissetuleku tõttu oleksid õigustatud saama toimetulekutoetust, kuid kelle kohta on kohalik omavalitsus teinud otsuse toetust mitte maksta;
  3. toimetulekutoetuse taotlejad, kelle sissetulek pärast tasumisele kuuluvate eluasemekulude maha arvamist (kehtestatud piirmäärade ulatuses) ületab kuni 15% ulatuses kehtestatud toimetulekupiiri;
  4. varjupaigateenust (kodutute öömaja) kasutavad inimesed;
  5. vajaduspõhise peretoetuse saajad;

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu sissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. 

Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada perekonnal, kus kasvab vähemalt üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps ja kui perekonna keskmine kuine netosissetulek on taotluse esitamise kuule eelnenud kolmel kalendrikuul olnud alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri või perekonnale määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuu eest toimetulekutoetus.

 Toiduabi jagamise ajast ja kohast teavitan neid, kellel on õigus seda abi saada.

Meeldivale koostööle lootes

INFO: 
Kaja Heinsaar 
sotsiaaltöö spetsialist
Tel: (+372) 484 5525 
     (+372) 5329 2701
kaja@kaiu.ee

 

 

 

 


Liblikaefekti heategevuskampaania

Valio ja Lastekaitse Liit algatasid 2016 aasta juunist ühiselt Liblikaefekti heategevuskampaania (vaata lähemalt http://www.valio.ee/ettevottest/valio-toetab/liblikaefekt), mille eesmärk on toetada vähekindlustatud laste sporditegevust. Kampaania jooksul annetab Valio iga 150-grammise Alma liblikaga kohupiimakreemi müügitulust ühe sendi heategevuseks. Kogutud annetused aitab vähekindlustatud lastele jagada MTÜ Lastekaitse Liit.

Kampaania põhieesmärgiks on vähekindlustatud lastele juhendatud sporditegevuste toetamine aastase osalustasu maksmise kaudu.

KELLELE:
  • Raskustesse sattunud perede lapsed
  • Lasterikastest peredest pärit lapsed
  • Vanavanemate kasvatada jäänud lapsed
  • Lapsed, kes mingil põhjusel spordiks toetust vajavad
  • Lapsed ja noored vanuses 6‑18 aastat

MILLEKS:

  • Toetuse eesmärk on suurendada vähekindlustatud laste võimalusi tegeleda spordiga.
  • Sporditegevuse toetamine toimub aastase osalustasu maksmise kaudu (ülekanded teostatakse otse treeningasutuse kontole, toetuse saajale rahalist väljamakset ei teostata).
  • Kuulumine ringi, klubisse ei ole eeldus iseeenesest ‑ toetatakse ka spordiga alustamist, oluline on soov hakata regulaarselt trennis käima.
  • Toetuse lubatud kasutusvaldkond on trennide osalustasud aastaseks perioodiks (jaanuar 2017 - detsember 2017).

KUI PALJU:

  • Toetussumma ühe lapse kohta on aastane trenni osavõtutasu (perioodil jaanuar - detsember 2017).
  • Toetussumma üle lapse kohta on maksimaalselt 500 (viissada) eurot koos käibemaksuga.

KUIDAS: Liblikaefekti toetusele kandideerimise kriteeriumid ja ankeedi leiab veebilehelt www.alma.ee/liblikaefekt. Esimesed toetustesaajad saavad vabalt trennis käima hakata 2017. aasta algusest ning selleks peavad nad olema taotluse esitanud hiljemalt 15. oktoobriks 2016. aastal ning osutunud valituks.

Lastekaitse Liit
Helen Karu

Teave puudega lastele tugiteenuste pakkumisest

 

Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" raames on alanud lapsehoiu-, tugiisiku- ja transporditeenuse osutamine puudega lastele ühtsetel alustel üle kogu Eesti. Teenuste sihtgrupp on raske ja sügava puudega lapsed, teenuste eesmärgiks on vähendada vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osalemisel. Transporditeenust saab taotleda üksnes koos lapsehoiu- või tugiisikuteenusega.

Rapla maakonnas on   teenusepakkujaks  OÜ Ridiradiralla (Janne Liidik, 59047872).

Teenusele saamiseks esitab lapsevanem  avalduse Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikule koordinaatorile (Marilin Lindre, 6408102; 53269845; Marilin.Lindre@sotsiaalkindlustusamet.ee; töökoha aadress Endla 8, Tallinn 15092) digiallkirjastatult või paberkandjal, avalduse saab esitada ka Ridiradiralla OÜ-le või Kaiu Vallavalitsusele, kes need ametile edastavad. Avalduse blanketid on kättesaadaval  http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/puudega-laste-tugiteenuste-arendamine-ja-pakkumine-2/

Avalduse lisadeks on lapse puude raskusastme tuvastamise otsuse ja rehabilitatsiooniplaani koopia, paberkandjal esitamise korral ka lapsevanema isikutunnistuse koopia.

Sotsiaalkindlustusameti koordinaator teeb avalduse saamisest 10 tööpäeva jooksul otsuse teenusele suunamise kohta ja edastab otsuse lapsevanemale ja teenuse pakkujale. Avaldusi saab digitaal-allkirjastatult esitada koordinaatori e-mailile või saata postiga.

Eeldatakse, et lapse teenuse vajadus on kirjas rehabilitatsiooniplaanis, aga kui seal vastav märge puudub, siis see ei tähenda, et laps automaatselt teenust ei saa. Sel juhul hindab koordinaator ise (olemasoleva informatsiooni põhjal) teenuse vajaduse ja suunab lapse teenusele  kuni kolmeks kuuks.  Selle aja jooksul tuleb perel rehabilitatsiooni meeskonna poole pöörduda ja paluda rehabilitatsiooniplaan üle vaadata ning vajadusel täiendada sotsiaalteenuste osa.

Laps saab  teenust kasutama hakata peale koordinaatori poolt tehtud otsuse kättesaamist. Teenusele suunamise otsust ei tehta pikemalt kui käesoleva kalendriaasta lõpuni, kuna igale lapsele on eraldatud teenuse kasutamise aastane maht. Kui lapsevanem soovib teenuse jätkumist 2017. aastal, tuleb uus avaldus esitada detsembris 2016, et teenuse kasutamisel ei tekiks pausi.

Peale Sotsiaalkindlustusametist teenusele suunava otsuse saamist sõlmib teenuseosutaja lapsevanemaga kliendilepingu, kuidas laps hakkab teenust aasta jooksul (või kuni otsuse lõppemiseni) kasutama.

Teenuse mahuks 2016.aastal on kuni 4918 eurot lapse kohta, seda rahaliselt vanemale välja ei maksta.

 

INFO: 
Kaja Heinsaar 
sotsiaaltöö spetsialist
Tel: (+372) 484 5525 
     (+372) 5329 2701
kaja@kaiu.ee
 

Toiduabi jagamisest sel kevadel.


Sel kevadel meil suuri erinevusi võrreldes eelmise aastaga ei ole. Kevadel saavad toiduabi inimesed, kes jaanuaris või veebruaris  vastavad toiduabi saajate kriteeriumitele ja on:

  1. toimetulekutoetuse saajad;
  2. toimetulekutoetuse taotlejad, kes küll oma sissetuleku tõttu oleksid õigustatud saama toimetulekutoetust, kuid kelle kohta on kohalik omavalitsus teinud otsuse toetust mitte maksta;
  3. toimetulekutoetuse taotlejad, kelle sissetulek pärast tasumisele kuuluvate eluasemekulude maha arvamist (kehtestatud piirmäärade ulatuses) ületab kuni 15% ulatuses kehtestatud toimetulekupiiri;
  4. varjupaigateenust (kodutute öömaja) kasutavad inimesed;
  5. vajaduspõhise peretoetuse saajad;

Kindlasti võtan vastu  ja menetlen ka nende inimese taotlused, kelle sissetulek jääb napilt üle toimetulekupiiri, kuid kellel võib õigus olla saada toiduabi (p 3). Vastavalt 2016. aasta riigieelarve seadusele on toimetulekupiir 2016. aastal üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 130 eurot kuus. Ka perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on 2016. aastal 130 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 104 eurot kuus.   

Toiduabi jagamisega alustatakse aprilli alguses. Täpsema info saan edastada juba märtsis.

Meeldivale koostööle lootes

Kaja Heinsaar 
sotsiaaltöö spetsialist
Tel: (+372) 484 5525 
     (+372) 5329 2701
kaja@kaiu.ee