Lemmikloomad

19.05.14

 

Koerte ja kasside pidamise eeskiri 

 

Kodututest ja hulkuvatest loomadest anna teada:

Karine Rajasaar
e-mail: karine@kaiu.ee

Tel (+372) 484 5438,  (+372) 5345 6010

Toimetaja: MARKO ORAV
« Tagasi

KEVAD tulekul ja KATK ukse taga

 

Õige pea rõõmustame kevade saabumise üle. Ilmade soojenedes  hakkavad maarahval mõlkuma mõtted, kust saaks osta põrsapaari või rohkemgi, et aasta lõpus omakasvatatud  seast praad jõululauale panna.  Kõik ongi nagu õige, aga ........ aga ukse taga varitseb ohtlik katk, millest enamik seapidajaid on kuulnud ja mille tõttu on eelmisel aastal tulnud teha suuri muudatusi sigade pidamises. Teatavasti on tegu Sigade Aafrika Katkuga (SAK), mis on väga nakkav nii mets- kui ka kodusigadele ja põhjustab nende massilist haigestumist, lõpmist ja kodusigade puhul ka suuri majanduslikke kahjusid.

2014 a. septembrikuus jõudis SAK  Valgamaa metsa ja  juba vähem kui aasta pärast diagnoositi katk kodusigadel Viljandi-, Tartu- ja Valgamaal kokku 7 seakarjas/seafarmis. Kõige värskem metsseakatku leid oli tänavu veebruari algul siiani haigusvaba tsoonis olnud Anija piirkonnas  Harjumaal.  Raplamaal leiti esimene katku surnud metssiga 28.juulil 2015 Ohekatku piirkonnast. Viiruse aktiveerumise järgi võib arvata, et see on seotud ilmade soojenemise, inimeste suurema liikumisega k.a. liikumisega metsades, farme teenindava transpordi  liikumistega  jm, mille kohta puuduvad meil täpsed andmed . Oluline on aga see, et kui koduseakari tabandub, siis lühikese aja jooksul hukkub kogu kari. Loomaarstina pean ainuõigeks haiguse leviku kiireks peatamiseks taudistunud kari likvideerida., mida näeb ette ka selle taudi tõrjeeskiri.  

Vaadates taudistunud alasid Raplamaa kaardil, võib öelda, et visa kindlusega liigub SAK ikka põhjapoole, ohustades maakonna haigusvabasid valdasid.  Alates  2015 juulist on Raplamaal metsigade aafrika katku viirus diagnoosutud 15 juhul, neist  9 kütitud  ja 6 metsast leitud lõpnud metsseal.  Siinkohal nimetan ka taudistunud alad: Juuru valla Pirgu, Kehna valla Kehtna-Nurme, Ohekatku, Põllu, Vastja, Kastna, Lelle , Raikküla valla Koikse ja  Käru valla Jõeküla. 

Mida siis tasub meelde tuletada selle hirmsa haigusega võidledes ?

Esimeseks seapidaja tähtsaks ülesandeks on järgida rangelt biohutusmeetmete täitmist seafarmis.

Kui  tõesti on vastupandamatu soov hakata sigu pidama, siis esmane ülesanne oleks endalt küsida, kas olete farmis  suutelised täitma küllaltki rangeid bioohutusmeetmeid. Kui leiate, et see on ülejõu käiv,  soovitan seapidamisega SAK-i kriisiperioodil mitte tegeleda. Kui siiski alustate või taasalustate seapidamist, peab farm olema PRIAS registreeritud ja sigade majapidamisse võtmisest seitsme päeva jooksul peab PRIAs registreerima peetavaks loomaliigiks „siga".  Viimase sea tapmise või müümise järel on loomapidajal kohustus kustutada PRIAs peetav loomaliik „siga". Endiselt kehtib kohustus teavitada PRIAt ehitises peetavate sigade arvust 1. mai seisuga.

Alustades  kõige lihtsamast, hoiame sigalas puhtust ja korda, kasutame ohtrasti desinfektsioonivahendeid farmisisustuse, tööriiete ja kõikvõimaliku farme teenindavate masinate  desinfitseerimiseks. Desovahendite kohta annavad nõu  veterinaarkeskuse ametnikud ja volitatud veterinaararstid.  Soovitan , et kui oled jahimees, parem ära sigu pea, kui pead sigu ära jahil käi, liiga suur risk on nakatada kodusigu viirusega, mida  jahiriietelt pole hoolsasti puhastatud ja desinfitseeritud.

  • Kui oled otsustanud hakata seapidajaks ja soovid põrsaid osta seakasvatusettevõttest/-talust, pea esmalt nõu oma kohaliku volitatud vetarstiga , kes annab teada, millistest piirkondadest tohib põrsaid Raplamaale osta.
  • Kui sulle on teada, et lähiümbruses on avastatud metsseakatk ja kui sul on kodusead, väldi metsa minekut seene või marjakorjamise või muul eesmärgil. Ära puutu leitud metssea korjust ja väldi kontakti võimaliku nakkusohtliku materjaliga (nt eritised)
  • Surnud metssea leidmisel teavita kohalikku veterinaarkeskust või helista kohalikule volitatud veterinaararstile. Pärast looduses viibimist puhasta oma riided ja jalanõud; pese riided pesumasinaga või hoia neid 100° C juures 1 tund saunas; jalanõud ja kummist üleriideid leota kloori sisaldavas pesuvalgendis 1 tund, riiete desovahendina võib kasutada  Vircon S-i

Põllumajandusministri määrusega nr. 78, 06.08.2015  täiendati  Põllumajandusministri 23. novembri 2004. a määrust nr. 179 „Sigade klassikalise katku ja sigade aafrika katku tõrje eeskiri" bioohutusmeetmete osas. Siinkohal mõned olulised punktid, mis on kohustuslikud täita kõikidel seafarmeritel.

  • Loomapidaja rakendab sigade katku ohu korral lisaks loomatauditõrje seaduses sätestatud bioohutusmeetmetele järgmisi bioohutusmeetmeid ja abinõusid:
  1. peab sigu suletud ruumis, sealhulgas korraldab loomapidamise viisil, mis välistab sigade loomakasvatushoonest väljapääsemise võimaluse ja kokkupuute muude kodu – ja metsloomadega; sigade väljaspidamine on katerooriliselt  keelatud.
  2. korraldab isikute ja veovahendite sissepääsu loomakasvatushoone territooriumile üksnes desobarjääri kaudu;
  3. tagab, et enne loomakasvatushoonesse sisenemist ja pärast sealt lahkumist vahetatakse üleriided ja jalatsid ning pestakse ja desinfitseeritakse käed ja jalatsid;
  4. korraldab loomapidamise viisil, mis välistab inventari, sööda ja allapanu viimise ühelt loomakasvatushoone territooriumilt teise;
  5. välistab kütitud metssea või surnult leitud metssea korjuse ja selle osade toomise loomakasvatushoone territooriumile;
  6. välistab haljassööda toomise loomakasvatushoone territooriumile;
  7. kasutab sööta, mida on viimase 30 päeva jooksul enne kasutamist hoiustatud nii, et on välistatud muude loomade ja võimalikku nakkust edasikandvate isikute juurdepääs sellele söödale, või mida on kuumtöödeldud väljaspool loomakasvatushoone territooriumit viiruse hävimiseks piisaval meetodil;
  8. kasutab allapanuks üksnes materjali, mida on viimase 90 päeva jooksul enne kasutamist hoiustatud nii, et on välistatud muude loomade ja võimalikku nakkust edasikandvate isikute juurdepääs sellele materjalile;
  9. selgitab loomakasvatushoones rakendatavaid hügieeni- ja bioohutusmeetmeid loomapidamises osalevale isikule( elektrikud, mehhaanikud jne.), sealhulgas nõuab ettevõtte personalilt või majapidamise liikmetelt pärast metsas viibimist täiendavate bioohutusmeetmete järgimist;
  10. tarastab loomakasvatushoone territooriumi selliselt, et aluspinnasega ühendatud tara kaudu oleks välistatud muude loomade sissepääs loomakasvatushoone territooriumile, sealhulgas juurdepääs kasutatavale inventarile, söödale, allapanule, veele ning sõnniku ja läga ladestuskohtadele. 
  11. teeb farmis aktiivset putuka- ja rotitõrjet  
  12. kõikidest kodusigade massilise haigestumise ja hukkumise juhtudest  teavitab koheselt veterinaarkeskust või volitatud veterinaararsti.
  • Loomapidaja koostab farmi bioohutusmeetmete ja abinõude rakendamise kohta bioohutuskava.
  1. Bioohutuskava kooskõla sätestatud nõuetega hindab veterinaarkeskuse ametnik või volitatud veterinaararst, kellel on õigus teha ettepanekuid bioohutuskava muutmise kohta.
  2.  Loomapidaja täiendab bioohutuskava vastavalt muutunud riskidele ja veterinaarametnike poolt  tehtud ettepanekutele ning peab arvestust selle rakendamise kohta.

Seapidajad, kes soovivad tappa oma farmi sigu lihaks oma tarbeks, peavad sellest teavitma kohalikku volitatud veterinaararsti vähemalt 48 tundi ette. Selle tegevuse eesmärk tuleneb vajadusest hinnata tapmisele suunatava sea tervislikku seisundit ja peale tapmist kontrollida  siseelundite olukorda, vajadusel võtta proovid.  Ülevaatuse lõppedes  väljastab loomaarst veterinaartõendi. Veterinaartõend väljastatakse  seapidajale tasuta.

On veel üks probleem, mis esmapilgul ei puutu nagu ülaltoodusse, kuid siiski on arvestatav riskitegur.

Raplamaa Veterinaarkeskus võtab vastu palju biomaterjali nii kütitud metssigade vereproovide kui ka  organproovide  näol.  Nagu eelpool öeldud, on laboratooriumis diagnoositud Rapla maakonnas kokku (juuli 2015 kuni siiani)  15  Sigade Aafrika katku positiivset juhtu . Nii mõnigi kord on jahimehed helistanud meile metsast, et kohe-kohe jõuavad nad proovidega  veterinaarkeskusesse.  Ja mis seal salata, tullakse  küttimise riietega, kummikute roomiktaldade vahelt pudeneb palju metsast kaasatoodut ja mis kõige hullem, oleme pidanud puhastama ka verejälgi.  Veterinaarkeskus kahjuks ongi üks võimalikke ristsaastumise kohti. Oleme küll püüdnud kiiresti kõik  põrandad  puhastada, puhtana hoida ja päeva lõpul ka desinfitseerida, aga kindlasti ei ole see piisav, et tagada kõrge ohutus.  Siinkohal palve  ja mõtlemisainet, et otse metsast proove toovad  jahimehed   peaksid kinni  heast hügieenitavast ja jälgiksid hoolega bioohutusnõudeid.

Lõpetuseks veel kontaktandmed, kelle poole saate pöörduda  SAK-i teemadel Rapla maakonnas

  • Juuru -, Rapla- , Kohila-  ja Kaiu valla piirkonna volitatud veterinaararst        Andrus Pajur  mob. +372 51 60 251
  • Raplamaa veterinaarkeskuse juhataja   Aavo Lumi  tel. 48 92 590
  •  Raplamaa Veterinaarkeskuse juhatja asetäitja  Monika Vaidla tel. 48 92 592 või  mob.+372 534 95200
  • Raplamaa Veterinaarkeskuse  peaspetsialist loomatervishoiu ja –kaitse alal       Riina Kaukver  tel.  48 92 591  või  mob. +372 59 192 533
  • Vigala - ja Raikküla valla piirkonna volitatud veterinaararst          Anne-Jy Johanson  mob. +372 56 488 229
  • Märjamaa valla piirkonna volitatud veterinaararst            Liia Lumi mob. +372 52 47 100
  • Järvakandi-, Kehtna- ja Käru valla piirkonna volitatud veterinaararst      Raul Velleste mob. +372 51 49 070

Olgem valvsad ja kaitskem omi kodusigu kõikvõimalikul moel!

 

Infot SAK-i viiruse kohta:

SAK viiruse peitepeiood on tavaliselt 3 – 15 päeva , harvadel juhtude kuni 40 päeva, ägega vormi puhul  3 – 4 päeva.  Ägeda vormi puhul saabub surm kliinilise haigestumise 1- 7 päeval ja surevus on 100 %. Viirus on väga vastupidav sealihas ja tapajäätmetes, mistõttu ülekanne kaugete vahemaade taha on võimalik sealiha vahendusel, mille jääke võidakse sööta sigadele. Viirus säilib nakatunud sigade külmutatud lihases 1000 päeva, Parma singis vähemalt 300 päeva, suitsusinkides, suitsuvorstides 180 päeva, soolatud lihas vähemalt 80 päeva. Viirus on väga vastupidav ka keskkonnas, vähetundlik  pH muutuste  suhtes. Levib kergesti sõidukite ja mitmesuguste seasõnnikuga saastunud objektide vahendusel. Sõnnikus  ja virtsas säilib  100-160  päeva (40⁰C) ,verega saastunud pindadel vähemalt 190 päeva (suvest sügiseni), verega saastunud pinnases 80 päeva, ning toatemperatuuril 540 päeva. Looduses, sõltuvalt temperatuurist, inaktiveerub  viirus loomakorjustel umbes kahe  kuuga. Viirus hävib kuumutamisel 70 °C.  Inimestele ei ole SAK-i viirus ohtlik.

Täiendav info www.seakatk.ee

Veterinaar- ja Toiduameti  Raplamaa Veterinaarkeskuse juhataja  
Aavo Lumi