Ajalugu

30.01.14

Kaiu ja Kuimetsa nimed on omavahel seoses:
Kunagi väga vanal ajal, kui Eestimaal olnud vähe inimesi, otsinud üks mees endale naist. Tulles läbi inimtühjade metsade, näinud ta praeguse Kaiu kohal ees kõndivat naist. Mees hüüdma: "Kai-uuu! Kai-uuu!", et naine teda ootaks. See aga kartnud võõrast meest ja kiirendanud sammu. Kuskil praeguse Kuimetsa kohal kadunud naine lõplikult mehe silmist. See ohanud: "Kadus kui metsa!" - sealt siis Kuimetsa nimi.

Esmakordselt on Kaiu küla märgitud juba 13. saj. algul, kui Taani kuningas tegi annetusi Kaiu Tsistertslaste Ordule.
Kaiu alevik ei asu mitte ajaloolises Kaius (nüüd on see Vana-Kaiu), vaid on tekkinud Kasvandu küla kaguossa ja hiljem sellest eraldunud.

· 1842 asutati Kasvandu külakool, mis jäi veerandsajandiks kihelkonna ainsaks kooliks
· 1893 asutati Kaiu laulu- ja mänguselts
· 1907 asutati Kaius raamatukogu
· 1912 avati Kaiu ministeeriumikool

Kuimetsa (Quiuames) küla on esmakordselt mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus. 1286 sai Tallinna naistsistertslaste klooster kinkeaktiga oma valdusse Kuimetsa ja Kaiu ümbruse maa-alad. 1345. aastast on teateid kloostrimõisa kohta.
Jüriöö ülestõusu järel läks Kaiu Harjumaa ordule. Feodaalse killustumise perioodil XV ja XVI sajandil jagunes Juuru kihelkond taanlaste ja Tallinna kloostrite vahel. Kihelkonna idapoolse osa, Kuimetsa ja Kaiu ümbruse uueks peremeheks sai Tallinna naistsistertslaste klooster. XV sajandi esimesel poolel ehitati Kuimetsa kloostrimõisa kaitseks Tornlinnus (arvatavasti aastal 1412). Linnus hävis 1574 Liivi sõja ajal.
Kuimetsa on nö ajaloolises plaanis veelgi leidnud äramärkimist. Nimelt asub Kuimetsa lähedal karstiala, mis on tuntud Ida- või Iidaurkeina. Kuigi ühtki kohanime ei mainita, peetakse just neid muistsete harjulaste pelgukoobasteks, millest Läti Henrik räägib seoses sakslaste ja nende liitlaste sõjakäiguga 1220. a.

Väga suur olnud aga liivlaste röövsaak, kes, olles piiranud sisse harjulaste maa-alused koopad, kuhu need olid harjunud alati pelgu minema, lämmatasid kõik, nii mehed kui naised, tehes suitsu ja tuld koobaste suus, suitsutades ööd kui päevad. Ja ühed juba hinge vaakuvana, teised poolsurnuna, kolmandad surnuna koobastest välja tirinud, tapsid nad need ja viisid teised vangi ja riisusid kogu nende vara ja raha ja riided ja palju saaki. Aga lämbunuid oli kõigist koobastest umbes tuhat inimhinge mõlemast soost. Ja pärast seda pöördusid liivlased koos sakslastega tagasi, õnnistades jumalat, et ta ka harjulaste kõrgid südamed oli ristiusule alandlikuks teinud.
Henriku Liivimaa kroonika, Olion 1993, lk. 150.
Toimetaja: MARKO ORAV